Menu
cache/resized/7a303faa48902efd848c7494b9385c2b.jpg

RED

Rapid Engineering Diagnostic

Specialize in:

...
Latest News

Fakahū atu ki he Fale Alea Fokotu’u Fili Fakahāloto ke Fakahifo ‘a e Palēmia Featured

Fakafofonga Nōpele Fika 1 ‘o e Vahefonua Tongatapu Lord Tu’ivakanō Fakafofonga Nōpele Fika 1 ‘o e Vahefonua Tongatapu Lord Tu’ivakanō

5 Sepitema, 2019. Kuo fakahū atu ‘i he uike ni ki he Fale Alea ‘o Tonga ha fokotu’u Fili Fakahāloto (Vote of No Confidence) ke fakahifo ‘a e Palēmia Samuela ‘Akilisi Pohiva mei he lakanga taki ‘i he Pule’anga.

Ko hono fakahā ‘eni ‘e he Fakafofonga Nōpele Fika 1 ‘o e Vahefonua Tongatapu Lord Tu’ivakanō 'o fakafofonga'i mai 'a kinautolu 'o e Hou'eiki Mēmipa 'o e Fale Alea ‘e toko 10 kuo 'osi fakamo'oni 'i he fokotu'u ko'eni ‘o fakatatau ki he tu’utu’uni ngāue ‘a e Fale Alea ke fakahū atu ‘a e fokotu’u ko’eni pea ‘oku fakahoko pe ‘eni ‘o fakatatau ki he tu’utu’uni ‘a e Kupu 50B ‘o e Konisitūtone ‘o Tonga.

‘I he me’a ‘a Lord Tu’ivakanō na’a ne fakamahino ai neongo ‘oku mahino ‘a e fika ia mo e tokolahi ‘a e tafa’aki ‘a e Pule’anga ‘i he lau pāloti ka ‘e ‘ikai tuku ai honau fatongia na’a nau fuakava ke fakahoko telia ‘a e lelei ‘a e fonua mo e kakai he ‘oku lahi fau ‘a e faihala 'oku hoko ‘i he Pule’anga pea ‘oku ‘ikai fa’a laua hono ngaahi fakamo’oni.

Na’a ne toe me’a foki ‘o pehē ‘oku tokolahi ‘a e kakai ‘i he fonua ‘oku nau loto mo poupou ke fakahoko ‘a e Fili Fakahāloto pea ke ‘ilo ‘e he kakai ‘o e fonua ‘oku ‘i ai ‘a e palopalema lahi ‘oku hoko ‘i he anga hono tataki kinautolu.

Na’e ‘ikai ke me’a ‘a Lord Tu’ivakanō ki he kakano ‘o e Fokotu’u Fili Fakahāloto ko’eni ke fakahifo ‘a e Palēmia ka na’a ne fakamahino pe koe fakahoko ‘o ha Fili Fakahāloto ‘oku mahino ‘oku ‘i ai ‘a e palopalema ‘oku hoko ka ‘oku kehe ‘a e ngaahi ‘aho ni he ‘oku hoko ‘a e palopalema ia ‘i hono tataki ‘o e fonua ‘i he taimi kotoa pea hoko faka’aho foki.

‘Oku tu’utu’uni foki ‘e he Konisitūtone ‘o Tonga (Kupu 50B) koe ‘osi ‘a e mahina ‘e 18 mei he hoko ‘a e Pule’anga kuo fili ki he fatongia ‘e ‘atā leva ke fakahoko ha Fokotu’u ki ha Fili Fakahāloto kapau ‘oku ‘ikai ke fakafiemālie ‘enau fua fatongia.

‘Oku ‘amanaki foki ke toe ava pea hoko atu ‘a e Fale Alea ‘i he uike kaha’u.

14 comments

  • Toakase Fine
    Toakase Fine Friday, 06 September 2019 11:13 Comment Link

    Malo lahi ki he fokotuu koeni pea kuo fuoloa tatali kakai fonua ke fkhoko ha ngaue kiai..Oku tau sio atu kiai kapau heikai fkhokp koe lele faiteliha pe PM ?? ia o a'u kihaane hiki atu mei maama koeni hange leva oku ikai ha toe kakai ia i Tonga oku iai haanau mafai kenau tuu o fkhoko ..tau poupou 100% kiai malo

    Report
  • SIONE TAUFA
    SIONE TAUFA Friday, 06 September 2019 11:00 Comment Link

    'OKU 'IKAIM KEMOU MA KI MAMANI HONO FKNGALIVALE'I HOTAU HAU','OSI ATU FO'I NGALIVALE 'AI HAKE FO'I NGALIVALE.......TEMOU FIU HONO FEINGA'I KE TUKU KITU'A E LOTO E TOKOLAHI TAHA E FONUA' KA HE'IKAI TEMOU LAVA!!!......OFA ATU PEA KAPAU 'OKU MOU TUI 'OTUA PEA POUPOU AA' KIHE ME'A 'OKU LELEI KIHE FONUA' FKLUKUFUA KAE TUKU EPOUPOU FKKAINGA'

    Report
  • Spencer W. Folau
    Spencer W. Folau Friday, 06 September 2019 01:18 Comment Link

    Malo mu'a Hou'eiki e fkkaukau lelei moe fokotu'u koia. You need 3 more votes. Speaker look at the technical maneuver option using the quorum & pato absentee to vote the proposal. You always get the enemy by surprises and that is how you win. You do not go to war with the army you wish you have but you go to war with the army you have. That is the moral of the story.
    We should have a constitutional amendment that the non-elected ministers (4) should never participate in the vote for no confidence or impeachment. If their votes are counted for the purpose of 50B, then they must be elected. This is a technical error of the constitution that made the PM worth more than one vote. In short, this is the fkponepone in action at its’ best. Hoi.

    Report
  • siaosi holani
    siaosi holani Friday, 06 September 2019 00:57 Comment Link

    Oku fuu tuai hoomou fai e meani fai mo fkpuna ki api he kuo fuu lahi ae kau fiemea ae kakai angai manu oe kii puleanga koeni

    Report
  • siosiua Toki
    siosiua Toki Thursday, 05 September 2019 21:50 Comment Link

    oku ou poupou lahi 100% kihe fokotu'u ko'eni

    Report
  • Fakalalafu
    Fakalalafu Thursday, 05 September 2019 20:40 Comment Link

    Malo e ngaue lahi pe 'oku mau poupou atu mo e lotu.

    Report
  • Senituli Fungalei
    Senituli Fungalei Thursday, 05 September 2019 19:24 Comment Link

    Fakafeta'i, pea malo e ngaue lahi , kuo lahi e ngaahi talanga kine Pule'anga ko'eni mo'enau anga fai , pea koe pau taha pe ena fe fai leva ha ngaue ke mahino pe oku anga fefee fakalele fonua mohono founga , se'e kotoa kitu'a pea fakafoki pe Pule'anga kihe founga motu'a he kuo nau mama'o atu meihe 'enau taumu'a ngaue ,,,, malo e fokotu'u lelei poupou atu kihe fakahaloto 'oku 'amanaki fakahoko,,, ofa atu

    Report
  • Silaiti S Tutanekai
    Silaiti S Tutanekai Thursday, 05 September 2019 18:42 Comment Link

    Poupou 100%

    Report
  • fonua. Helu
    fonua. Helu Thursday, 05 September 2019 18:38 Comment Link

    Kuo fuoloa e taimi ke fakahoko engaue ko 'eni, ki he vote of no confidence, na'a toki ohovale pe kuo mafuli eFonua.

    Report
  • Tevita Fakaotau
    Tevita Fakaotau Thursday, 05 September 2019 18:09 Comment Link

    Malo Nopele pea na'a mau fiu e fakaongoongo ke fai mo fai ha me'a he neongo 'enau tokolahi ka 'oku 'ikai tuku ai 'etau feinga telia na'a hu ha maama ha ni'ihi 'o kau mai ke fakahaofi 'a Tonga.

    Report

Leave a comment

Make sure you enter all the required information, indicated by an asterisk (*). HTML code is not allowed.

back to top