Menu
cache/resized/7a303faa48902efd848c7494b9385c2b.jpg

RED

Rapid Engineering Diagnostic

Specialize in:

...
Latest News

Ongoongo ta'e taau 'o e kau Neesi ngāue li'aki mo'ui Featured

Ongoongo ta'e taau 'o e kau Neesi ngāue li'aki mo'ui

ONGOONGO TA’E TAAU ‘O E KAU NEESI NGĀUE LI’AKI MO’UI
Totofa ‘o Nuku’alofa…Volume 3. Fika 7. Me 13, 2016
Fa’utohi ‘a Sione A. Mokofisi

Kuo lahi ‘a hono faka-mafola ‘o e ongoongo tokua, ‘oku ma’ulalo ‘aupito ‘a e ngāue faka-polofesinale ‘a e kau neesi ‘i he Potungāue Mo’uí. ‘Oku mo’oni ‘e lava ketau kumi ha tōlalo ‘enau ngāué, pea ‘e ‘aho e pooni ‘i hono fakalau. Ka ko e kau ngāue eni ‘oku nau ‘uluaki fetaulaki mo e ngaahi mahaki ‘oku tau ‘oatu ki falemahakí, mo e ngaahi kilinikï mo’ui leleí.

Ko ‘eku sio totonu eni ki he tu’unga ‘enau ngāué. Pea na’a ku faka-‘eke’eke ‘a e kau toketā akoako ’e toko fā (4) mei Pilitānia na’a nau ō mai ‘o ngāue’ofa mo Toketā Viliami Vao, ’i he Falemahaki Vaiolá. Na’a nau toki ma’u honau mata’itohi toketā mo’ui lelei (medical doctors) mei he ngaahi ‘iunivēsiti ‘i Pilitānia, pea na’a mau fetaulaki ‘i he Friends Café ‘i loto Nuku’alofa.

“Ko e hā ho’o mou fakafuofua ki he founga ngāue kuo mou sio ki ai ‘i Vaiolá,” ko ‘eku fehu’i ia.

Tali mai ‘e he tokotaha, “‘Oku fu’u mātu’aki ngāue faka-polofesinale ‘aupito ‘a e kau toketā mo e kau neesi ‘o fakatatau mo e tu’unga ‘o e ngaahi me’angāue ‘oku ‘oange kenau ngāue ‘akí.” Pea ketau tānaki atu ki ai mo e faingmālie ke ako’i ai kinautolu ki he ngaahi founga fakalakalaká.

“Ko e hā ho’o mou vakai ki he tu’unga ‘o e ngaahi me’a ngāue ‘oku nau faka’aonga’í?” Ko ‘eku toe fehu’i atu ia.

“‘Oku mau sio kuo lahi e ngaahi me’a ngāue foaki mai mei Siapani mo ‘Aositelėlia, ka ko e ngaahi me’angāue kuo ‘osi motu’a ‘o ‘ikai ke lava ‘o faka’aonga’i ‘e he kau neesí mo e kau toketá,” talimai ia ‘a e tokotaha.

Pea tãnaki mai ‘e he tokotaha, “Ka ko e ‘avalisi taimi talatala mahaki houa ‘e fā (4) ‘oku fu’u lōloa.” Mahino kiate au, na’a nau faka-‘eke’eke pea kuo fakahāange kuo a’u ‘o houa ‘e fā ‘a e tali talatala mahaki ‘a e kakaí. Ka na’e faikehekehe ia mo ‘eku taukei talatala mahaki ‘i Vaiolá.

KO ‘EKU SIO TONU ‘I HE TALATALA MAHAKI ‘I VAIOLA

Ko e ola eni ’o e ngāue 'a e kau neesi 'i he Falemahaki Vaiolá 'i he 'eku ngaahi 'a'ahi ki ai 'i he ta'u eni 'e taha talu 'eku foki mei ‘Ameliká. ‘E ‘ikai foki teu faka’amu ‘e tatau tofu ‘i ha’aku faka-fehoanaki ‘a Tongá ni ki ‘Amelika. ‘Oku tau kei potungāue mo’uilelei “fakatahataha” (socialize healthcare) ka ‘oku tau lava ‘o fai ha ki’i fakatātā ki ‘Amelika ‘oku takitaha totongi pē ‘ene fakamolé (private healthcare).

1) Na'a ku ‘alu ‘o talatala hoku va'e na'e fufula 'i he u'u 'a e kutufisi-pulu. Mahalo na’e fetuku mai 'e he fanga pulu ‘oku nau lata ange 'o kaikai musie 'i homau 'api koló. (a) Lōloataha ‘o ‘eku talitali ‘i he neesi talatala-mahakí (receptionist nurse), ko e miniti ‘e 30; (b) na’e tatau pē ‘a e faka-polofesinale ‘a e neesi talatala mahakí mo e kau neesi ‘i he ’eku toketā ‘i ‘Ameliká; (c) na’e fua ‘e he neesi na’a ne teuteu’i au ki he toketā pe ‘oku ou toto mā’olunga; (d) na'a ne sivi'i hoku totó ki hoku mahaki suká, pea na'e 'ikai ke fu'u mā'olunga; (e) na'e tatau tofu pē mo e ngāue 'a e kau neesi 'i he 'eku toketā 'i 'Ameliká; (f) totongi talatala mahaki na’e $0.00, ka ‘i ‘Amelika, US$35.00 mo e malu’i mo’ui lelei (health insurance), pe ko e US$153.00 ta’e malu’i; (g) totongi ‘o e fo’i’akau faito’o na’e $0.00, ka ‘i ‘Amelika, US$25.00 ki he $50.00 mo e malu’i mo’ui lelei, US$100-tupu ta’e malu’i.

TALATALA MAHAKI ‘O HOKU ONGO ‘ÕFEFINE

2) Na’a ku toutou ’ave hoku ‘ōfefine ta’u 13 ’o talatala 'a e papala 'i hono ongo va’é: (a) Na'e faka-polofesinale 'aupito ‘a e neesi faka-fe’iloaki ‘i he matapā talatala mahaki (receptionist nurse); (b) lōloa ‘o e tatali ki he neesi talatala mahaki ko e miniti ‘e 30. (c) Na’a ma tau pongipongia ki ai pea te’eki lava e houa ‘e taha kuo ma ‘osi sio ki he toketā; (d) na’e tu’ukimu’a ‘aupito ‘a e sivi’i ‘e he toketā ‘a hoku ‘õfefiné. Na'e miniti nai ‘e 30 ‘e ma tali ‘i he matapā talavai ki he faito’o mo e fo’i ‘akau.
    
3) Na'a ku toutou 'ave hoku 'ōfefine fika-ua − na’e toki lava mei Tonga High School ‘i he 2015 −  ko e talatala hono nifo na’e langa pea fufula hono kou’ahé: (a) Ko e fuoloataha ‘e ma tatali ‘i he neesi talatala-nifó ko e miniti ‘e 30; (b) pea na’e a’u ki he pule toketā-nifó, Dr. ‘Amanaki Fakakovi-kaetau, pea ne ‘omi ‘a e taimi tepile ke fai hono tafa nifo; (c) ka na’e ta’etokanga ‘a e kau neesi ki he tu’utu’uni ‘a e toketā, pea toe toloi hono tafa “root canal operation” uike ‘e taha; (d) lōloataha e talitali ‘i he matapā talavai mo e fo’i’akau na’e miniti 30; (e) totongi $0.00, ka ‘i ‘Ameliká ‘oku US$250-tupu.

Ketau manatu foki ‘oku tau ma’u ta’e totongi ‘a e ngaahi fai fatongia ‘a e kau neesi mo e kau toketā (socialized healthcare). ‘Oku totongi ‘enau ngāué ‘i he tu’unga ma’ulalo ‘aupito ‘o fakatatau ki he ngaahi fonua lalahi ‘oku nau totongi leleiangé.  ‘Oku tokolahi ‘a e tukufolau atu ’a e kau toketā mo e kau neesi lelei ki muli (brain drain) ko e ‘uhi ko e leleiange ‘a e vāhenga ngāué, pea nau ngāue’aki ‘a e ngaahi me’angāue faka-onopooni.

TOKONI KE MA’AMA’A ANGE NGĀUE ‘A E KAU NEESÍ

‘I he ‘eku vakaí, ‘oku tau toki talatala mahaki pe ‘i he ‘etau puke lahi. Ka ‘i he ‘eku nofo ‘i ‘Ameliká, na’e fiema’u ‘e he ’eku toketā keu ‘a’ahi ange ’i he māhina ‘e ono (6) kotoa. ‘Oku lava leva ke ne tala pe ‘oku ou kei mo’ui lelei pe ‘ikai. Pea ‘oku faingofua ange foki ‘i hono faka’aonga’i ‘o e ngaahi komipiutá ‘o tauhi ‘a e lekooti mo’ui lelei ’o e tokotaha kotoa. ‘Oku ou tui ‘e fakalakalaka lahiange ‘o kapau tetau toutou ‘a’ahi ki he toketā ke sivi mo’uilelei (preventive consultation) tu’o-taha pe tu’o-ua ‘i he ta’u.

Kuo u faka’aonga’i foki ‘a e ngaahi kiliniki faka-fo’ituitui ‘a e kau toketā ‘i Tongá ni. Na’e fai tatau pe ‘e Dr. Lei Saafi ‘a hono sivi mo e talavai ‘i he ‘eku puke tupu mei he fetongotongi ‘a e ‘ea (allergies), tatau mo e fa’a faito’o au ‘e he ‘eku toketā ‘i ‘Ameliká. ‘Oku lava foki ‘o u ‘a’ahi ki he kau toketā kiliniki ke fakafonu ‘eku fo’i’akau suká na’e sivi’i ai au ‘i ‘Amelika foki.

‘Oku ou faka’apa’apa’i lahi foki ‘a e ngāue ‘a e kau neesi ‘a Tongá. Neongo ‘oku ‘ikai ko e kau toketā kinautolu, ka ‘oku nau fai velenga’i honau ngaahi fatongiá. ‘Ofa ‘oku nau ma’u ha ngaahi faingamālie kenau ō ki muli ‘o ngāue ai ke fakalakalaka ‘enau ‘ilo mo e poto ngāué. Na’a ku faka-tokanga’i ‘a e mataotao ‘a e ngāue ‘a e kau toketá, ka ‘oku mahino foki ‘enau lava ‘o folau atu ki muli ‘o fakalele’i ‘enau ‘ilo mo ‘enau poto ngāué. Ko e founga pe ia ‘e fakalakalaka ai ‘a e fua fatongiá ‘a e kau neesí.

(Ko e taukei fa’utohi ‘a Sione A. Mokofisi ‘i Tonga pea mo muli foki. Ko e Talēkita English, Journalism & Business Management ‘i he Tonga International Academy, Haveluloto, Tongatapu. Kuo ne ma’u MBA mei he University of Phoenix−Arizona; BS mei he Brigham Young University−Hawaii. E-mail Address: This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.).

18 comments

  • Tukia Sikulu
    Tukia Sikulu Wednesday, 18 May 2016 19:29 Comment Link

    Ne talaloto e Tangata ne toki maaloloo hono tokoua i Vaiola a ene mamahi 'i he'ene siopau he ta'etokanga 'a e kau Neesi, 'i he tataaiku pea malolo 'a hono tokoua 'oku kei ma'utaimi pe kau Neesi ia ke nau feisipuka mo 'aime'anoa'ia during emergency, a'u ki he'ene siotonu ki he mate pe 'a e kau mahaki he talitali'anga talatala te'eki attend kiai 'e ha Neesi mo ha Toketa, pea 'oku ne faka'amu ange mai 'e 'i ai ha kuonga he'ikai toe hoko ha me'a pehee ...

    Report
  • Tama Foa
    Tama Foa Wednesday, 18 May 2016 03:15 Comment Link

    Koe talanoa kotoa pe ‘oku ua hono tafa'aaki. ‘Ihe ‘eku vakai kihe fakamatala ‘a ‘Amelia Tu’ipulotu, ‘oku mahino kiate au ‘ae tafa'aki ‘oku ne taukave'i. Kae tuku mu'a ke u vakuvaku atu ‘ihe fakakaukau ‘oku ou ma'u fekau'aki moe felafoaki ‘oku fai. ‘Oku ‘iai ae ngaahi poini ‘oku ou fie ‘ohake kihe ha'ofanga. 1. Koe poto moe maheni ngaue ‘o fakatatau kihe ngaue ‘oku fai. Ko hono fakalea ‘e taha, ‘oku fatu ‘ae silapa ‘oe ako neesi ‘a Tonga ‘o fakatatau kihe ngaue ‘oku lava ‘ehe kau toketa ‘o Tonga ke fai. ‘E ‘ikai ke ako’i ‘ae kau neesi ke nau ‘ilo pe poto he me’a ke fai ‘ihe taimi ‘oku fai ai ha tafa ‘oha mafu (heart transplant) kapau ‘e ‘ikai ke fai ha tafa mafu ‘i Tonga. Koia ai, ko hono teuteu'i ‘oe kau neesi ‘i Vaiola, ‘oku ako'i kinautolu ke nau ma'u ae poto fe’unga pe toe laka hake ‘o fakatatau kihe ngaahi ngaue koia ‘oku fai ‘i hotau falemahaki. Na'e lave ‘a Sione Ake Mokofisi fekau’aki moe ngaahi me'angaue ‘oku ‘omai mei Siapani mo ‘Aositelelia ‘oku ‘ikai lava ke ngaue'aki. Koe taha ‘ae ‘uhinga ‘oku ‘ikai ke nau ngaue’aki ai he ‘oku ‘ikai ke poto ‘ae kau toketa ‘i hono ngaue’aki. Kapau na’e poto ae kau toketa ‘i hono ngaue’aki, kuo ako’i ae kau neesi ke nau poto mo kinautolu. Koia ai, ‘ihe eku nofo ko’eni ‘i Foa, ‘oku ‘ikai mahu’inga ke u poto au ‘i hano pailate ha vakapuna. ‘Oku mahuinga ange keu poto he kakau moe ‘a’alo popao he koe poto ia ‘oku fe’unga mo e to’onga mo’ui faka’aho ‘a’aku ‘i motu ni.

    Koe poini hono ua: Oku iai ae silapa oku maolunga ange aia oku lava pe ke iloi pe fakatokanga’i fakavahaapuleanga (international recognition). Oku tupunga a hono a’usia ae silapa koeni oku fatu kotoa ia meihe tuunga maolunga ange oe ilo moe poto fakangaue ae kau ngaue moui i tu’apuleanga. Ihe vakai a Amelia Tuipulotu, oku teeki ai ke a’u ae tuunga fakaako ae kau neesi a Tonga kihe tuunga koia oku tali i tu’apuleanga. Hange koeni. Ka ia ha tokotaha kuo lava kakato e ne ako neesi i Vaiola, oku siisii ae ngaahi fonua muli ia te nau tali ae tokotaha koeni ke ne ngaue fakaneesi i honau fonua. Oku tupunga eni ia meihe ikai ke ngaue’aki e Vaiola ha silapa oku iloi pe fakatokangai mei tu’apule’anga. Tupu meihe etau masiva, oku akoi etau kau neesi o fakatatau kihe me’a oku tau ma’u, aia oku nau ngaue fakaaho aki i Vaiola. Ihe taimi tatau pe, ka iai ha neesi mei Nuusila, Siapani, pe Amelika oku ha’u ki Tonga ni ko ene tokoni ofa, oku tau fiemalie kotoa pe (kau ai mo au koe motu’a vale) he oku tau ilo koe tokotaha neesi koeni kuo osi akoi iha tuunga ako maolunga ange ke ne lava o tokoni. Oku ikai ke tau ma’u ae falala tatau kihe etau kau neesi. Koeha hono uhinga? Oku tau takitaha pe a ene tali fakafoituitui kiai.

    Poini hono tolu: Ko hono malu’i oe tuunga fakangaue. ‘Oku ‘ikai ke u tui na’e tu’u hake pe ‘a ‘Amelia Tu’ipulotu ‘o fakakaukau ke lau’i kovi’i ‘etau kau neesi. ‘Ihe ‘etau fakalea koia koe tokotaha ko’eni koe neesi, ‘oku ‘iai leva ‘ae ‘amanaki lelei ‘oku lava ‘ehe tokotaha ko’eni ‘o fai ‘ae ngaue ‘fakaneesi. ‘Ihe vakai mai mei tu’a, ‘oku tau ui ‘etau kau ngaue koe kau neesi. ‘Ihe sio mai mei tu’apule’anga, ‘oku te’eki ai ke nau a’usia ‘ae tu’unga poto moe taukei ‘oku nau ma’u ‘o fakatatau kihe kau neesi ‘o tu’apule’anga. Hange leva kiate au, ‘oku feinga mai ‘a ‘Amelia Tu’ipulotu ke toe hiki hake ae silapa ‘a Tonga, koeu’hi ka ‘iai ha neesi mei Tonga ‘e ‘alu ki Aositelelia, te ne lava pe ke ne ‘alu ‘o ngaue fakaneesi ‘iha falemahaki kae ‘oua e toe kau ia he kau toli fo’i’akau ‘iha faama.

    Koe faka’osi: ‘Oku tupunga ‘ae ngaahi to nounou ko’eni meihe ‘ikai ke ‘iai ha visione fakapule’anga ke fakalakalaka mo hiki hake ‘ae tu’unga ngaue ‘ae kau ngaue ‘ae Potungaue Mo’ui. Na’e ‘iai ha’aku potalanoa moe Talekita Mo’ui pea u fehu’i ange pe koeha hono ‘uhinga ‘oku ‘ikai ke fai ‘ae taialasisi (kidney dialysis) ‘i Vaiola. Na’a ne tala mai kiate au, ‘oku nau faka’amu kinautolu na’a nau lava ke fai ia, ka koe’uhi ‘oku ikai ke lava ‘e Tonga ia ‘o fakatau mo tauhi (purchase, maintenance, and logisitical supplies) ‘ae ngaahi misini ko’eni. ‘I hono fakanounou, koeha hano ‘aonga ha no fokotu’u ha visione kapau ‘oku ‘ikai ke ‘iai ha pa’anga ke fai ‘aki.

    Nae ‘ohake foki ‘e Sione A. Mokofisi ‘ae totongi ‘o ‘ete ‘alu ‘o sio kihe toketa ‘i ’Amelika, pea moe ta’etotongi ‘o ‘etau falemahaki. ‘Oku ‘iai ‘emau lea fakapapalangi ‘oku fai ‘i motu ni, “You get what you pay for.” Why are we complaining, its free! Free country and free kaukau.

    Report
  • tatiana
    tatiana Tuesday, 17 May 2016 22:31 Comment Link

    Mou kataki kakai oku osi akoi e kau neesi kenau lava o sivi ae kakai.o malavai kenau ilo ae kakai oku ihe category very sick oku fuu fiemau ke sio kiai e DR pea moe category oku iky fuu fiemau e DR ke sio kiai pea e au pe tokoth koia ke toki mea mai peia he pogipogi e taha kihe fale talatala o sio ai kihe DR he oku osi lele e gaahi polokalama letioo o fakamahino ai oku tapuni pe faletalatala he 11pm pea toki ava he 0830am pea emergency pe meihe 11pm kihe 0830am aho e taha pea kapau nae sio e neesi e matuutamaki hoo foha he poo koia nane ave fakavavevave ia kihe Dr he Koe emergency ia ka oku fakamatala atu hee neesi ae mea teke lava koe Faee o fai pe I api he Koe mea tatau pe e oatu ehe Dr. Koia ai tau feiga kaiga ketau puke pe feiga leva ki falemhki kae oua e tali pe ke to lalo pea toki leleakii atu he ko Sisu pe oku ala pe kiha taha pea moui pea e Lea atu pe pea ke tuu o lue kuoke sai. Koe feituu kotoa pe oku iai ho nau tuutuuni ke tokoni kiheenau gaue pea ketau tali o muimui ai. Oku iky ke kovi kete toe eke ha gaahi fehui kihe neesi kene toe fakamatala fakamahino keke mahinoi ae uhiga oku ne oatu ai ae faitoo koia kihe gastro. Pea koena oku ke ilo pe oku ke toki alu pe koe ihe ho taimi alu ki vaiola he taimi oku tapuni ai e faletalatala kake toutou alu pe he taimi koia oku osi fakamahino mai koe emergency pe pea nae iky teke mate he nake aulelei pe kihe aho e taha he.kuo osi fua koe hee neesi pea fakataha mo ene poto'i fakagaue teke lava lelei pe o folo mo inu e faitoo koia keke sai ai I api.

    Report
  • Halataufa
    Halataufa Tuesday, 17 May 2016 12:12 Comment Link

    'Oku fu'u e'a mo'oni pe 'a sio lalo ia 'a Dr. A'melia Tu'ipulotu ki he kau Neesi pea mahino mai 'oku 'ikai koha taki lelei pea 'ikai fakapolofesinale 'ene tali fehu'i ki he mitia he 'oku 'ikai tomu'a fakakaukau pea toki lea. Kuo taimi ke fai ha ngaue ki he Pule Neesi ko'eni ke hifo a ki mamani ka e tuku haihai he na'e 'ikai mihi kokeini.

    Report
  • Sefa
    Sefa Tuesday, 17 May 2016 07:48 Comment Link

    Oku ou mau ha ofa lahi kihe kau Neesi moe kau Toketaa. Malo mua sio mou fai fatongia oku hounga aupito homou tokoni he taimi oku mau Asi atu ai he taimi oku mau faingataa'ia ai. Ka tau ka lave kihe tafaaki oe talatala koe feituu ni kuopau ke tau kii tali he oku ikai ke nau nofonoa ko enau ataa Mai hiki hingoa pea kamata ai enau sevesi hono fakaekeeke pe Nate osi puke o tokoto ke faingofua hono kumi hoto lekooti kae kamata enau ngaue tatau I he Va'a Nifo pea ka te fononga atu ko ha'ate langaaa kete fa'ele hufanga he fakatapu oku ange ange ai ai. Kou fakamalo atu homou ngaue mateakii hotau kii Puleanga tatau Ihe aho moe pouli homou sii fai fatongia ae mohe ae kau mahaki ka mou tau fetongi hono taimi' enau foi akau moe hafua ikai ha Lea feunga keu fai Kia kimoutolu neongo oku iai pe taimi ia oku iai ae tonounou kae tuku mua ke ufi ufi aki e lelei ha kihii kovi mo ha tonounou a kinautolu koe kau ngaue mateaki ni ofa atu

    Report
  • Chris
    Chris Monday, 16 May 2016 14:15 Comment Link

    Malo 'aupito koe service ia oku ma'u loua pe lelei pe moe kovi kataki pe mu'a 'oku 'ikai koe Neesi pe Dr oku ne fai e fkmo'ui koe 'Otua ia. Koe lau ia ki he hela'ia ae Neesi moe ha fua oku fkmalo lahi atu ki he ngaue 'oku fai pea 'oku totongi ia mei he 'etau to'o tax pea oku ikai totonu ketau pehe koe Neesi or Dr koe foi lelei taha ia loi ia oku ma'u loua pe pea malo ki he ngaue 'oku fai

    Report
  • Mele Loloahi Simanu
    Mele Loloahi Simanu Monday, 16 May 2016 10:07 Comment Link

    Malo mua e mau e mahino tagata faiogoogo he oku mamahi honmau loto ihe gaahi fakamatala taeofa mo taehoungaia hotau kakai ki sii gaue mateaki sii kau neesi o Vaiola galo ia nautolu oka nau oo atu ki falemahaki oku ikai ha neesi e ikai lava e toketaa ia o function lelei... Without a nurse hospital can not run... Without a nurse there will be no smile on patients face.. Ai pe mua e fakaatui o fakatatau ki sii mea gaue oku mau I Tonga neongo oku mau omi o gaue he fonua muli ni ka koe taukei moe Ilo oku mau mau koe lalaga ia mei he apineesi KO Vaiola ...tete ako kita I muli ke mau lesisita ihe gaahi Elia kehekehe kae toki lava kete gaue ai hagee koe faifaele teke ako Mauli kae lava faifaele tete ako kihe mental health Kate toki lava o gaue faleatamai vaivai tete ako pepa make he kihe primary healthcare kae lava sivi pepee tete ako ke neesi practioner kete lava diagnose ha mahalo.. Koe lesisita oku mau omi moua mei Tonga its not just registered nurse.. Ka koe General and Obstetric Registered nurse oku mahino ae lava ke mau gaue iha tapa pe OE potugaue moui ihe gaahi fonua muli o toki upgrade aipe fakatatau kihe gaahi feliuliuaki oe standard ae gaahi fonua muli..but we took our hats off for Queen Salote School of Nursing moe Falemahaki Vaiola I hoomou tounga moe lalagamoui maa kimautolu.. Pea oku ogo e manatu atu ki siomou vahega ka.mou kei gaue mateaki pe fakatatau kihe taahine KO fololeni naitigikeili.. Mau ha ofa lahi atu kihe kau neesi, toketaa moe kau gaueu kotoa o Vaiola..

    Report
  • Sioeli Fifita
    Sioeli Fifita Monday, 16 May 2016 09:52 Comment Link

    KAU NEESI MO E KAU TOKETA

    Ka ne lelei ho'o mou ngaue e si'i talatala pe 'etau Palemia 'i Tonga ni, ka koee ia ku 'ave ma'u pe ia ki Nuusila ee

    Report
  • Inoke
    Inoke Monday, 16 May 2016 09:14 Comment Link

    Malo mu'a a e felafoaki Moe felingiaki ka tau tui pe mata oku fai aki e sio atu o sio hifo kia kita naa kuo akilotoa kitautolu e he afungi pea moe hikisia o mole tauataina ha tokolahi I he ngaahi afungi kuo fai. Kiate au oku ikai keu tui ki fakailonga fakaako oe toketa nesi naa ne fai a e lipooti.kuo fai nai ha fakalotofale a e tokotahani mo ene kau nesi .Kuo osi omai nai e he tokotahani ha founga ke fakalaka aki e potungaue ni.Oku ikai ha taha ia e haohaoa pea kapau e tuku e ngaue oku tau lolotonga fakakaungatamaki ai ka tau alu hake o neesi te tau lava nai? Ko e ha ha mea te tau ala tokoni ai ki he potungaueni oku ou lavei pe oku iai kau neesi niihi oku tuunga ai mamahi ae tokolahi koe ha ha mea teke tokoni ai ki ai lipooti ki he mafai maolunga ke fai ha ngaue kiai pea oku ou tui e lelei ange ai etau fua fatongia.Malo mo e ofa lahi

    Report
  • Afu Vaka
    Afu Vaka Monday, 16 May 2016 08:56 Comment Link

    koe ngaue fakaneesi i hotau fonua e malava pe ke fakaleleii aki eni oku iai e Nurse Incharge ihe fale talatala pea oku mahuinga ke fau e plan ngaue ke follow kiai e kau neesi kae tautau tefito kihe fale talatala oku triage pea koe emergency oku ikai ke toe tatali action he vave taha pea call e Dr ka oku ikai ke hau ha taha koe kovi e manava , chest pain , bleeding moe high fever over he 40degree oku mou kei tangutu pe moe fakafuofuolahi oku fiemau ae fakautouta ae nurse pea moe lotoi ofa pea tatau pe ha taha oku hau kihe falemahaki , kou fkameapangoia koe tuo fiha eni eku lele atu kihe falemahaki moe tuu mai ae neesi o omai e faitoo kihe gastro pea ke mau foki ki api koeha leva e mea ae Dr oku fai neongo koe o atu ihe after hours, kou tui au osi fkalakalaka pe tuunga oku iai ae falemahaki ke mou fai ae ngaue tatau oku mau fai ihe fonua muli.

    Report

Leave a comment

Make sure you enter all the required information, indicated by an asterisk (*). HTML code is not allowed.

back to top