Menu
Latest News

Tokoni ‘Aositelelia ki he Pasifiki mo 'Esia Tonga Hahake huhu malu’i COVID-19 Featured

Tokoni ‘Aositelelia ki he Pasifiki mo 'Esia Tonga Hahake huhu malu’i COVID-19

3 Novema, 2020. Ko e feitu’u ‘Initonisa mo e Pasifiki ‘a e me’angaue ki he ‘ekonomika fakamamani lahi fo’ou. Ke fakapapau’i ‘e malava ke vave ‘a e fakaakeake, ke ne fakakake ‘a e ngaue faka’ekonomika mo fakafokifoki ‘a e ngaahi faingamalie ngaue ‘i ‘api mo e ngaahi fonua muli.

‘Oku tukupa ‘a e Pule’anga ‘Aositelelia ke poupou ke a’usia ‘e he Pasifiki mo e Southeast Asia ha huhu malu’i COVID-19 ‘oku hao mo malu, ko e konga ia e fakaakeake ki he feitu’u ni mei he to’umahaki fakamamani lahi ko eni. ‘E tokoni pe eni ki he malu ‘a e tu’unga mo’uilelei ‘a ‘Aositelelia mo e fakaakeake faka’ekonomika.

 ‘Oku mau fakahoko ‘a e aleapau mo e ngaahi ngaue’anga ‘oku nau ngaohi e huhu malu’I COVID-19 ma’a ‘Aositelelia, Pasifiki, mo Sotheast Asia pea toe kau ‘I he ngaahi alea mo e COVAX Facility.

‘I he feinga ke faingamalie ‘a e huhu malu’I ki he ngaahi fonua ni mo e malu ‘a e mo’uilelei, ‘e tokoni ai ‘a e pule’anga ‘Aositelelia ki hono tuku atu ha huhu malu’I ‘oku malu mo ola lelei pea ‘oatu mo ha poupou fakatekinikale ki hotau ngaahi hoa ngaue ‘I he pasifiki.

Na’e fakaha mei he fale’I ‘a e WHO ‘e tokoni ‘a ‘Aositelelia ki hono sivi’i ‘a e hao mo e malu ‘a e huhu malu’I, ke mahino ‘oku ola lelei pea ‘I he tu’unga lelei ‘o fakahoko eni ‘e he kau ma’u mafai pule fakafonua.

‘Oku mau tukupa ke toe tuku atu ha AUD $500 miliona ke ngaue’aki he ta’u ‘e tolu ‘o tanaki atu ki he AUD $23.2 miliona ‘I he patiseti. ‘E tokoni ‘a e pa’anga ko eni ke fakapapau’I ‘oku a’u ‘a e huhu malu’I ki he ngaahi fonua e Pasifiki mo Timor-Leste pea mo e tokoni mahu’inga ke a’usia ‘a e ngaahi fiema’u ‘a Southeast Asia.

‘Oku tanaki atu ‘a e tokoni fakapa’anga ko eni ki he silini tokoni ‘a e pule’anga ‘Aositelelia ki hono langa ‘a e falengaue COVAX mo e Aleapau Fakatau ‘a e pule’anga ‘Aositelelia mo Astra Zeneca-Oxford mo e CSL ‘o Kuinisilani.

‘Oku mahu’inga ke fakapapau’i ‘e malava ke vave ‘a e fakaakeake mei he ngaahi uesia ‘e he to’umahaki fakamamani lahi ko eni ‘a e mo’uilelei mo e ‘ekonomika ke fakamahino ‘a e kaha’u hotau ‘ekonomika hiliange ‘a e to’umahaki fakamamani lahi ko eni.

Ko e vave mo e hao ‘a e huhumalu’i ‘oku a’u atu ki he Pasifiki mo Southeas Asia ‘oku ‘uhinga ia ‘oku malava ketau fakafoki ‘a e fefolau’aki ki he tu’unga angamaheni, takitamamata mo e fefakatau’aki mo hotau ngaahi hoangaue fakafeitu’u.

Ko e palani ngaue ko eni ‘oku mavahe pe ia, pea tanaki atu ki he patiseti ‘oku hokohoko atu ai e tokoni ‘a ‘Aositelelia ki he fakalakalaka fakavaha’apule’anga.

‘Oku fenapasi ‘a e pa’anga tokoni ko eni mo e poupou ‘a ‘Aositelelia ki he ngaue fakamamani lahi ke tokoni’i ‘a e ngaahi fonua Pasifiki ke nau ma’u faingamalie ki he huhumalu’I, kau ai hono fakafou ‘I he COVAX Facility mo e tukupa ki ha maketi ‘oku leleiange pe koe Advance Market Commitment (AMC) ki he ngaahi fonua langalanga hake.

Kuo ‘osi tukupa foki ‘e he pule’anga ‘Aositelelia ‘a e AUD $123.2 miliona ki he COVAX Facility koe’uhi ke fakapapau’i ‘oku ‘iai ‘a e huhu malu’I ma’ae kakai ‘o ‘Aositelelia pea tokoni ki hono holoki hifo ‘a e totongi ki he ngaahi fonua, pea tanaki atu ‘a e AUD $80 miliona ki he AMC ke tokoni ki he kakai ‘oku fu’u uesia lahi ‘i he ngaahi fonua kei langalanga hake.

Kuo fakahoko ‘e he pule’anga ‘Aositelelia ‘a e aleapau mo e Astra Zeneca-Oxford mo e ‘Univesiti CSL ‘a Kuinisilani ki ha huhu malu’I laka hake ‘ihe ‘iuniti ‘e 84 miliona, ‘aia ‘e lava ‘a ‘Aositelelia ‘o tufaki eni ki hono ngaahi hoangaue ‘I he Pasfiiki mo Southeast Asia ‘okapau ‘e fakapapau’i ‘a e hao mo e ola lelei ‘a e huhu malu’I pea faingamalie mo e lahi ‘o e huhu malu’i ni ‘o ma’olungaange ‘I he ngaahi fiema’u fakalotofonua.

Leave a comment

Make sure you enter all the required information, indicated by an asterisk (*). HTML code is not allowed.

back to top