Menu
cache/resized/7a303faa48902efd848c7494b9385c2b.jpg

RED

Rapid Engineering Diagnostic

Specialize in:

...
Latest News

Fevahevahe'aki ‘Aositelelia mo Tonga taukei mo e lesoni ki hono tau’i ‘a e COVID-19 Featured

Toketa Pule ‘a ‘Aositelelia, Palofesa Brendan Murphy mo e ‘Eiki Minisita Mo’ui ‘a Tonga, Dr.Amelia Tu’ipulotu. Toketa Pule ‘a ‘Aositelelia, Palofesa Brendan Murphy mo e ‘Eiki Minisita Mo’ui ‘a Tonga, Dr.Amelia Tu’ipulotu.

9 Sune, 2020. Na’e vahevahe ‘i he ‘aho ni ‘e he Toketa Pule ‘a ‘Aositelelia, Palofesa Brendan Murphy ‘ene ngaahi a’usia mo e lesoni ‘oku ne ako mei he ngaue ki hono leva’i ‘a e mafola ‘o e COVID-19 ‘i hono fonua ki he ‘Eiki Minisita Mo’ui ‘a Tonga, Dr.Amelia Tu’ipulotu.

Na’e vikia ‘e Prof Murphy ‘a e ngaue ‘a Tonga ni ke pukepuke ‘ene tu’unga hao mei he vailiasi ni mo e tukupa ‘e hokohoko atu ‘ae tokoni ki he tu’unga mateuteu ‘a Tonga ni, kau ai hono tuku mai ‘a e fale’I ma’olunga ki he mo’ui.

Na’e pehee ‘e Palofesa Murphy, “’Oku ou fiefia ‘i he fanongo ‘oku te’eki ai ha keisi kuo fakapapau’i ‘i Tonga ko e puke ‘ihe COVID-19 ‘o a’u mai ki he ‘aho ni, pea ‘oku ou vikia ‘a e ngaue ‘a Tonga ke faka’ehi’ehi mei he mafola ‘ae vailasi.”

Na’e fakaha ‘e Palofesa Murphy ‘ene talamonu ki he ‘Eiki Minisita Mo’ui ‘i hono fili ia ki he Poate Pule’ ae Kautaha Mo’ui ‘a Mamani (WHO) ko hono fakatokanga’i ia ‘ene ngaue fakataki.

‘Oku tokoni ‘a ‘Aositelelia ki Tonga ni ‘i hono tau’i ‘a e COVID-19 fakafou ‘i hono vahevahe ‘a e taukei ngaue, foaki e teunga malu’i ki he kau ngaue, (PPE) naunau sivi pea mo tuku mai ‘a e AUD$10.5 miliona ke fakapa’anga e ngaahi ngaue ki he mo’ui mo e ‘ekonomika, koe konga ‘o e tokoni mahu’inga ki hono tau’i ‘a e vailasi ni ‘i he Pasifiki

Na’e ‘osi fakaha pe foki ‘i he mahina kuo’osi ‘e he Minisita ki muli mo Minisita ki he Potungaue ki he kakai fefine ‘a ‘Aositelelia, Hon.Marise Payne ‘e tokoni ‘a ‘Aositelelia ki he ngaahi nunu’a ha mai mei he COVID-19 ‘I he mo’ui mo e ‘ekonomika.

‘Oku kau heni ‘a e tokoni fakahangatonu ki he tu’uloa mo e fakaakeake faka‘ekonomika, ‘o fakataumu’a ke poupou ki he Potungaue Mo’ui ‘i hono tokangaekina ‘a e tu’unga mateuteu ki he COVID-19 pea tokoni ki he ngaahi fokotu’utu’u ngaue felave’I moe kakai ‘oku nau tu’ulaveangofua, pehee ki he kakai fefine ‘oku uesia mei he ta mo e fakamamahi.

‘Oku ngaue fakataha ‘a ‘Aositelelia mo hono hoa ngaue ‘i he Pasifiki mo e Kautaha Mo’ui ‘a Mamani (WHO) ke tokoni’i ‘a e ivi malava ‘a Tonga ke ne tala ‘a e vailasi. Na’e ’osi fakafolau mai ‘e ‘Aositelelia ‘a e misini tesi fo’ou, ko e GeneXpert mo e naunau ki he fuofua taimi ke lava pe ‘o sivi ‘i Tonga ni ‘ae vailasi ko eni.

'I hono fakamanatua e ta’u ‘e 50 ‘a e va fengaue’aki fakatipilometika ‘a Tonga mo ‘Aositelelia ‘i he ta’u  ni, ‘oku toe vaofiange ‘a e fengaue’aki ‘a e ongo fonua ke ta’ofi ‘a e mafola ‘a e COVID-19 ‘i he pasifiki mo tokoni’i ‘a e fakaakeake faka’ekonomika ‘i he feitu’u pasifiki. ‘Oku kau fakataha ‘a ‘Aositelelia mo hono famili Pasifiki.

Leave a comment

Make sure you enter all the required information, indicated by an asterisk (*). HTML code is not allowed.

back to top