Menu
cache/resized/7a303faa48902efd848c7494b9385c2b.jpg

RED

Rapid Engineering Diagnostic

Specialize in:

...
Latest News

Hā’ele ‘a’ahi Tama Tu’i Tupou VI ki Singapore Featured

Tama Tu'i Tupou VI & Ta'ahine Kuini Nanasipau'u Tuku'aho lolotnga 'ena Ha'ele 'a'ahi ki Nu'usila Tama Tu'i Tupou VI & Ta'ahine Kuini Nanasipau'u Tuku'aho lolotnga 'ena Ha'ele 'a'ahi ki Nu'usila

5 Sepitema, 2016. ‘Oku lolotonga hā’ele ‘a’ahi atu ‘Ena ‘Afifio Tama Tu’i Tupou VI pehe ki he Ta’ahine Kuini Nanasipau’u Tuku’aho ki Singapore ko e siutaka ki ha tokoni mo ha faingamalie ako fekau’aki mo e mo’ui ‘a e kakai ‘o e fonua.

‘I ha fakamatala ‘a e ongoongo ‘a e Televisone Tonga ‘oku mahino mei ai ‘oku muimui folau he Hā’ele ‘a e Minisitā Mo’ui Dr. Siosaia Piukala pehe ki he Talēkita Mo’ui Dr. Siale ‘Akau’ola.

‘Oku mahino pe foki ‘a e tu’unga fakalakalaka ‘a e sisitemi mo’ui ‘a Singapore he ‘oku fika 6 ‘enau sisitemi mo’ui ‘i he fakahokohoko ‘a mamani ‘i he lekooti ‘o e ta’u 2000.

‘Oku ‘i ai ‘a e ‘amanaki ke fakahoko ha Fefolofolai ‘a e Tama Tu’i mo e kau ma’u mafai ki he mo’ui ‘i Singapore ‘o fekau’aki mo e ngaahi mahaki ‘ikai pipihi ‘a ia ‘oku kau ‘a Tonga he taaimu’a he fehangahangai mo e fngaahi okotutua ko’eni.

‘Oku mahino pe foki ‘a e mokoi ‘a e Tama Tu’i ke teke mo faka’ai’ai ‘a e mo’ui lelei hono kakai pea ‘oku mahino pe foki mei he ngaahi Tō Folofola mei he Taloni.

3 comments

  • T Vaini
    T Vaini Tuesday, 06 September 2016 16:10 Comment Link

    Kou manatu'i kapau e folau e Tu'i (Tupou IV) pea ko e kau folau nae tokolahi, ko e lele'i ai pe ehe Kele'a e fakamole pa'anga he 'alu 'a e tokofiha, Ko eni alu hake a Akilisi ia o folau tokolahi ange ia he kau folau a Tupou IV pea lelei pe ia ki he sio a e Kele'a.

    Report
  • Moneata
    Moneata Tuesday, 06 September 2016 08:56 Comment Link

    Na'e pole'i e he kakai a e mafai o e Tu'i mo Fale Lahi ke tuku mai kenau fakalele 'a e fonua he 'oku lahi 'enau corruption. Koeni tuku mai kia Akilisi ikai kene lava eia o fakalele fonua, alu pe ia o lau'i holo e fonua ko e'uhi ko e 'ikai kene 'ilo pe tene fakalele fefee'i e fonua. Koeni toe ha'ele pe 'a e Tu'i 'o feinga ma'a hono kakai. Mahalo na'a 'oku 'ofa lahi ange pe 'a e Tu'i ia he Kakai he Palemia 'a e Kakai mo e Kapineti 'a e kakai ee.

    Report
  • Sione A Mokofisi
    Sione A Mokofisi Tuesday, 06 September 2016 07:14 Comment Link

    TANGANE KO E MĀA'IMOA 'A E HĀ'ELE NI KI HE FONUA TATAU MO TONGÁ...Fakatatau mo e tō-folofola na'e 'omai 'i he Fakaava Fale Aleá ke fakalele'i 'a e: 1) mo'ui leleí; 2) tu'unga 'o e akó; 3) mo e 'ekōnomi 'o e fonuá. Ko e ongo fonua tatau eni 'a Tonga mo Singapore: Na'e malu'i 'e Pilitānia (British Protectorates) lōua; 'oku na fakatou hala mo ha koloa mei natula (natural resources), pea 'oku lahi tatau hona kelekele momoá (Singapore: 719.1 km2; 277.6 sq miles. Tonga: 288.8 sq miles); ka 'oku toko 6 miliona 'a e kakai 'o Singapore mo e tu'umālie, ka e toko 105,000 pe 'a Tonga mo e masivaange.
    1) Ko e feinga ke fakalele'i 'a e mo'ui leleí 'e tokoni lahi ketau ma'u me'atokoni faka-mo'uilelei 'oku nau ma'u 'i Singapore.
    2) Ketau ako ha ngaahi lēsoni mei he tu'unga ako 'a Singapore. Na'e tu'utu'uni faka-pule'anga talu 'enau tau'atāina (1959) 'e ngāue'aki 'a e lea 'Ingilisi 'i he 'apiako kotoa. Pea kenau takitaha ako'i 'enau fānau 'i 'api ki he 'enau lea tuku-fakaholó (Siaina, Malay, mo e 'Initia). Ko ia kuo kau 'a Singapore 'i he tu'ukimu'a 'i he akó 'i māmani. 'Oku fetuku 'enau kau mataotaó 'o ako 'iunivēsiti 'i 'Amelika, mo Pilitānia. 'Oku 'ikai fakamālohi'i ha siasi lotu 'e he Pule'angá (secular).
    3) Ketau ako lēsoni mei he tu'unga 'ekonōmika 'a Singapore, 'oku makatu'unga 'i he faka-pa'anga 'o e ngaahi pisinisi (business finance). 'Oku tu'unga tatau 'a e 'ekōnomi 'o Singapore mo 'Amelika, Pilitānia, Falanisē, etc. Talu 'enau faka-mamafa'i 'a e "business finance". 'Oku fika #1 'a Singapore 'i he faingofuataha 'o e fokotu'u pisinisi, pea fetukumai 'a e ngaahi 'ulu'i pisinisi mo e fakatupu koloa ki Singapore.
    4) Kuo u fehu'i 'i Tongá: 'E faingofua nai ke fakatātā 'a Tonga ki Singapore? Talimai 'e he tokolahi: 'E 'ikai lava ia 'i Tongá ni. Mahino mai kiate au 'oku tokolahi 'a e ngaahi 'atamai 'oku kei fo'i mo fakakaukau motusi'i. Ka e tokosi'i ha ngaahi 'atamai mafola 'i Tongá ni ki he anga 'o e fakalele pisinisi mo e 'ekonōmika lalahi 'o hangē ko e kau taki 'o Singapore.
    Talamonū atu ki he Hā'elé na'a tau ma'u laumālie monū'ia ai mei he fonua faka-potopotó ni ko Singapore 'i he mo'ui lelei, ako, mo e 'ekonōmiká.

    Report

Leave a comment

Make sure you enter all the required information, indicated by an asterisk (*). HTML code is not allowed.

back to top