Menu
cache/resized/7a303faa48902efd848c7494b9385c2b.jpg

RED

Rapid Engineering Diagnostic

Specialize in:

...
Latest News

Mahu’inga ange ‘a e kau toulekeleka ‘i ha me’a’anga faka-Palemia Featured

Ko e ni'ihi 'o e kau toulekeleka 'i hono uta mai 'e he pasi 'a e Poate ki honau 'ofisi ke ma'u 'enau fanga ki'i me'a'ofa Ko e ni'ihi 'o e kau toulekeleka 'i hono uta mai 'e he pasi 'a e Poate ki honau 'ofisi ke ma'u 'enau fanga ki'i me'a'ofa

Lau 'a e 'Etita

Mahu’inga ange ‘a e kau toulekeleka ‘i ha me’a’anga faka-Palemia

Ko e ongoongo fakaloloma ia 'a e  fokotu’utu’u ‘a e Palemia mo e Kapineti ke fakamavahe’i ‘a e Poate Sino'i Pa'anga Malolo Fakafonua mo e Tokangaekina Kau Toulekeleka 'a Tonga mei he ‘api ‘oku nau lolotonga ngaue’aki ‘i he Hala Vaha’akolo ‘i Kapeta.

‘Oku taumu’a foki ‘a e fakakaukau ko’eni ke hoko ‘a e ‘api faka-Pule’anga ko’eni koe ‘api me'a'anga faka-Palemia pea ke hiki ‘a e ‘ofisi mo e sevesi ko’eni ki he kau toulekeleka ‘o e fonua ki he Fale ‘o e Retirement Fund ki he kau ngaue faka-Pule’anga ‘i he Hala Lelue.

Ko e kaveinga ko’eni ‘oku fu'u tokangaekina hono talanga’i 'i he ngaahi 'aho ni tautautefito ‘i he Fale Alea ‘o Tonga pea mo e  mitia pea na'e toe fakalalahi foki ‘i hono ‘ohake ‘i he lipooti ‘a e ‘Atita Seniale ‘a e ngaahi ngaue na’e ‘ikai fakalao fekau’aki mo e fakalelei ki he Kuata Pule’anga ‘i Fasi Mo e Afi na’e fakamole kiai ‘a e pa’anga ‘e $180,000-00 ‘a e fonua mei he pa’anga Talifaki ki he Ngaahi Fakatamaki Fakatu’upake (Emergency Fund) ke hoko koe me'a'anga 'o e Palemia.

‘Oku mahino mai na’e fakatupu ‘e he kaveinga ko’eni ‘a e tu’ukaivi ‘a e Palemia mo e Pule’anga ke fakapapau’i ha ‘api ke me’a ai ‘a e Palemia pea ke fakamavahe’i ‘a e Poate Sino'i Pa'anga Malolo Fakafonua mo e Tokangaekina Kau Toulekeleka 'a Tonga kae hoko ia ko e ‘api me’a’anga faka-Palemia.

‘Oku mahino pe ia ‘oku mahu’inga ke ‘i ai ha me’a’anga faka-Palemia ‘i he fonua ka ‘oku ‘ikai koha fiema’u vivili ia (priority) he na’e te’eki ‘i ai ha me'a’anga faka-Palemia ia ‘i Tonga ni talu mei tuai pea na’e ‘ikai hoko ‘eni ia koha kaveinga kene fakafe’atungia’i ‘a hono fakalele mo hono tataki mai 'o e fonua.

‘Oku toe fakatupu fifili pe koe ha ‘oku filifili pehe ai ‘a e Palemia ‘o ‘ikai kene tali ‘a e ‘api nofo’anga fakapule’anga na’e ‘osi fakamole kiai ‘a e pa’anga ‘a e fonua pea fakanaunau'i kakato pea na’e lahi ai ‘a e longo’a’a ‘a e kakai.?

Ko e poloseki ki ha vahenga ma’a e kau toulekeleka moha Poate Sino'i Pa'anga Malolo Fakafonua mo e Tokangaekina Kau Toulekeleka 'a Tonga na’e fakahoko ia ‘e he Pule’anga ‘o Tu’ivakano pea na’e fa’u kiai mo hono lao pea fakahoko mo e fakamole kiai ‘a e pa’anga ‘a e fonua makatu’unga 'o ‘i he fiema’u vivili ke tokangaekina makehe ‘a si’i kau toulekeleka ‘o e fonua.

Na’e fakahoko e ngaue ki hono teuteu ‘o e ‘api ni ke malava ke fakataha kiai ‘a e kau toulekeleka ke ma’u mei ai ‘enau fanga ki’i me’a’ofa pea koe fakakoloa ‘a ‘enau si’i fiefia ‘oku ‘i ai ha feitu’u ‘oku faingofua (accsessible) kenau fakataha kiai.

‘I he ‘aho ni kuo hoko koe muna pea ‘oku toe fakaloloma ‘a e si’i lea mai ‘a e ni'ihi 'o e kau toulekeleka ‘o e fonua pea to honau lo’imata mo kole ki he Palemia mo e Pule’anga makatu’unga ‘i he fokotu’utu’u ke fakahiki kinautolu ki he feitu’u ‘oku ‘osi mahino ‘e ‘ikai ke malava ‘a e tokolahi ‘o kinautolu ke lava kiai ke ma’u mei ai si’enau fanga ki’i me’a’ofa.

Kuo fakamahino pe foki ‘e he Sea ia ‘o e Poate Sino'i Pa'anga Malolo Fakafonua mo e Tokangaekina Kau Toulekeleka 'a Tonga Faifekau Dr. Tevita Koloa’ia Havea ‘i hano faka’eke’eke ia ‘e he ngaahi kautaha ongoongo ‘e ‘ikai kenau fakafepaki ki ha tu’utu’uni ‘a e Pule’anga pea na’a ne toe fakamahino foki ‘a e tu’utu’uni ‘a e Pule’anga kenau mavahe mei he ‘api pea ke to’o moe fatongia ki hono totongi atu ‘a e me’a’ofa ki he kau toulekeleka ke fakahoko ‘e he Potungaue Pa’anga.

‘Oku kau ‘eni ia he fa’ahinga tu’utu’uni ‘oku taumu’a ke veteki ‘a e ngaahi ngaue kuo ‘osi fakatoka mo palani ki ha founga ‘oku ‘ikai kene fakapapau’i ‘oku taumu’a kiha fakalakalakaa ange pe koha ola ‘oku toe lelei ange.

‘I hono ‘ai mahino mei he ngaahi 'ataki faka-politikale kuo ongona 'i he fonua 'e malava ke faka'uhinga ‘oku makatu’unga ‘a e tu’utu’uni mo e fokotu’utu’u ko’eni ‘i he ‘uhinga fakaeloto ‘oku makatu’unga he teke faka-politikale mo e taumu’a ‘oku tuiaki ke tu’u ‘a e fakakaukau fakafo’itutitui ‘o ‘ikai ha toe sio atu ki he tu'unga 'e 'i ai hono ola.

Neongo ‘oku ‘ikai mahino ‘a e ola aofangatuku ‘o e fokotu’utu’u ko’eni ’a e Pule’anga pe 'e hoko ai pe moe taimi 'e hoko ai ka ‘oku ne hulu’i mai ‘a e mahu’inga ange ‘a e fo’i sino ‘e taha he toenga ‘o e kakai kuo nau hoko he ‘aho ni koe kau toulekeleka ka na’a nau kakau’i mai ‘a e fonua ‘o a’u ki he tu’unga ‘oku tau ‘i ai he ‘aho ni.

Ko hono fakahounga’i ‘eni ‘enau ngaue ma’a e fonua ko hono fekau kenau mavahe kae kumi ha langilangi moha ngeia ma’a e Palemia ‘oku taku koe Palemia na’e fili ‘e he kakai.?

‘Oku ‘ikai koha me’a si’i ‘eni ki he fonua he ‘oku totonu ma’u pe ke ‘uluaki fua tautau ‘e he kau taki pe ko’enau fuafatongia ma’a hai.?

Kapau koe temokalati ‘oku taukave’i koe kakai ‘oku fakamu’omu’a pea fakahoko leva ia ka ‘oku ‘ikai ko hono me’angaue ‘aki pe ‘a e kakai ki he lelei faka-fo’ituitui ‘o hange koe fili Fale Alea pea hili koia pea fakahoko ‘a e kumi mafai mo e langilangi ‘i honau tumu’aki.

‘Oku tau ‘amanaki pe ‘e toe fakahoko hano fakakaukau’i ‘a e kaveinga ni he ‘oku mahu’inga ange ‘o tatau ‘i he tapa kotoa ‘i he tu’u ‘a e fonua he 'aho ni mo hono 'atakai ‘a e kau toulekeleka ‘i ha me’a’anga faka-Palemia.

1 comment

  • bertie
    bertie Thursday, 11 October 2018 02:42 Comment Link

    WHAT HAS TO HAPPEN BEFORE SOMEONE DO SOMETHING ?. How could this Government be deaf to the cry of the elderly , the very people that voted them to Government . All previous Premiers lived at their private residence , so why can't this one do the same ? Lets not be hoodwinked by the going on of this government . It's all a diversion to lull the populace into a sense of complacency while the leader and his minions in Government keeps gnawing at the core of Tongan society and her cultural heritage especially the Monarchy . One cannot ignore that this has been the aim of this political party since its inception , to rid Tonga off the monarchy and bring religion under tight control of Government .One can also see the reason behind this residential house that is to be constructed as residence for the Premier who ever he or she might be . Will no one see there is no real need for such a place , but someone has to have a place build so as to be on equal standing with Royalty . It's a technique used for propaganda purposes in that one repeat the same speech over and over so many times that finally people will except it as truth . If there is a building to be constructed than it should be for the elderly . They should also build houses for those that don't have a proper roof over their head , seeing they have so much money to splash around .Yes there would have been a Government House if Tonga was colonised and had a Governor General as Queens representative but Tonga was never colonised so their was no need for a Government House not than and surely NOT now .

    Report

Leave a comment

Make sure you enter all the required information, indicated by an asterisk (*). HTML code is not allowed.

back to top