Menu
cache/resized/7a303faa48902efd848c7494b9385c2b.jpg

RED

Rapid Engineering Diagnostic

Specialize in:

...
Latest News

Taloni ‘o e ‘Otu Tonga / Throne of the Tongan Isles Featured

Taloni ‘o e ‘Otu Tonga / Throne of the Tongan Isles

Kōlomu ‘Aati & Litilesā: Ta’anga, Hiva, & Haka / Art & Literature: Poetry, Music, & Dance Column

Taloni ‘oe ‘Otu Tonga / Throne of the Tongan Isles

Ko e ta’anga hiva haka sani-mo-viki Sung and danced poetry of praise  Fakafatu/fakafa’u, fakaafo/fakafasi, mo fakahaka/fakasino ‘e Peni Tutu’ila

Poetry, music, and dance composed by Peni Tutu’ila

Kupu/Veesi 1, Kohi/Laini 4

Ma‘ili [1] ē matangi takanoa [2]

Kene fakahoko ‘ae ‘ofa

Si’i Lupe [3] kapa he makakoloa [4]

He Taloni [5] ‘oe ‘Otu Tonga [6]

Kupu/Veesi 2, Kohi/Laini 4

He me’ite’anga ia ‘oe loto [7]

Kei Kalauni [8] ‘a Moheofo [9]

Laukau’anga ‘oe ‘amanaki

Kalauni [10] ‘a Felenite ‘Ailani [11]

Kupu/Veesi 3, Kohi/Laini 4

‘Isa hoto tu’a’ofa he Lupe [12]

Kapa [13] moe lou’olive [14]

Mānoa [15] he ‘Otu Felenite [16]

Koe tuku’ulu [17] ‘ae Laione [18]

Tau/Kōlesi, Kohi/Laini 4

He ‘au ē! Pē ‘e ngalo ‘āfē

Si’i Lupe [19] moe lou’olive [20]

He Pasifiki Saute [21]

‘Ofa’anga ‘oe Tonga fua pē

Talafakava’e/Futinouti

[1] ‘Oku ngāue’aki lahi mo lelei ‘ehe punake ‘ae ‘matangi’ he ta’anga hiva haka mohu ni, ‘o hangē pē koe ta’anga hiva haka fonu koe “Hā’ele ki Pilitānia.” ‘Oku matamata koe heke ‘ae ‘ma’ili’ (moe ‘ma’ili’ili’) mei he lea koe ‘havili’ (moe ‘havilivili’), ‘o ‘uhinga kihe ‘takai’ moe ‘vilo’ (kuo toe heke koe ‘milo’ moe ‘takaivilo’ koe ‘takamilo’) mo ‘vilovilo’ / ‘vilivili’ (‘o hangē koe ‘mata ‘oe vili’ koe ‘mata’ivili’) ‘ae ‘angi’ / ‘angiangi’ ‘ae matangi koe ‘matangi momoko / mokomoko’ moe ‘matangi māfana / māmāfana’ moe ‘matangi mālohi / māmālohi’ moe ‘matangi vai / vaivai,’ ‘aia ‘oku ‘angi momoko / mokomoko’ mo ‘angi māfana / māmāfana’ moe ‘angi mālohi / māmālohi’ mo ‘angi vai / vaivai.’ ‘Oku ‘faka-mata’ mo ‘faka-ava’ fakatoulōua ‘ene ‘angi,’ ‘aia koe ‘mata-angi’ / ‘matangi’ mo hono hoa koe ava-angi / avangi’ (vakai kihe kupu / veesi 1, kohi / laini 1).

[2] ‘Oku ‘uhinga ‘ae ‘matangi takanoa’ (pē avangi takanoa) kihe ‘matangi hēnoa,’ ‘aia koe matangi ‘oku ‘taka’ pe ‘takai,’ ‘o ngāue’aki koe heliaki kihe ‘ofa ‘oku ‘akenoa’ (vakai kihe kupu / veesi 1, kohi / laini 1).

[3] ‘Oku ngāue’aki ‘ae manupuna koe ‘lupe’ koe heliaki kihe ‘eiki lahi fefine, ‘aia ko Kuini Sālote Mafile’o Pilolevu Tupou III koe ‘Lupe’ koe ‘Tu’i’ (‘Kalauni,’ moe ‘Taloni’) ‘oe ‘Otu Tonga koe Tu’i Kanokupolu kuo hoko koe Tu’i Tupou (Tu’i Tautahi) (vakai kihe kupu / veesi, kohi / laini 3).

[4] ‘Oku ngāue’aki ‘ae ‘makakoloa’ koe heliaki kihe mohu moe fonu ‘ae tukufakaholo ‘o Kuini Sālote Mafile’o Pilolevu Tupou III moe talaēfonua ‘o Tonga mo hono kakai moe ‘ātakai, ‘aia ‘oku heliaki / fakatātā koe makakoloa mā’uhinga, ‘o hangē koe emalata, koula, malakaita, ‘ōpele, sāfaia, seiti, siueli, moe taimoni (vakai kihe kupu / veesi 1, kohi / laini 3).

[5] ‘Oku liliulea Tonga ‘ae ‘taloni’ meihe lea ‘Ingilisi koe ‘throne,’ ‘o ngāue’aki koe heliaki kihe Tu’i moe tu’unga fakaTu’i, ‘aia ko Kuini Sālote Mafile’o Pilolevu Tupou III koe ‘Taloni’ / ‘Kalauni’ / ‘Tu’i’ ‘o Tonga moe tu’unga fakaTu’i koe ‘taloni’ ‘oe Tu’i Kanokupolu koe Tu’i Tupou (Tu’i Tautahi) (vakai kihe kupu / veesi 1, kohi / laini 4).

[6] ‘Oku ‘uhinga ‘ae ‘‘Otu Tonga’ koe fakanounou ‘oe ‘‘Otumotu Tonga’ koe ‘Tongan Isles’ (vakai kihe kupu / veesi 1, kohi / laini 4).

[7] ‘Oku lahi mo loloto ange ‘ae ‘ilo (moe poto) ‘ae kau punake (poets / poetry) moe kau matāpule, moe kau tufunga lea moe kau faiva lea (orators / oratory) kihe ‘atamai (mind) moe fakakaukau (thinking) he ‘uto (brain) moe ongo (feeling) moe loto (desire) he fatu / mafu (heart) he ‘ilo (moe poto) fakaako mo fakasaienisi ‘ae kau saikolosī / saikolosisi (psychology / psychologists) moe kau sakaitulī / sakaitulisi (psychiatry / psychiatrists) (vakai kihe kupu / veesi 2, kohi / laini 1).

[8] ‘Oku ngāue’aki ‘ae ‘kalauni’ koe heliaki kihe Tu’i koe ‘Kalauni’ moe tu’unga fakaTu’i koe ‘kalauni,’ ‘o hangē ko Kuini Sālote Mafile’o Pilolevu Tupou III koe ‘Kalauni’ / ‘Taloni’ / ‘Tu’i’ ‘o Tonga’ moe tu’unga fakaTu’i koe ‘kalauni’ ‘oe Tu’i Kanokupolu koe Tu’i Tupou (Tu’i Tautahi) (vakai kihe fika [5] moe kupu / veesi 2, kohi / laini 2).

[9] ‘Oku toe ngāue’aki ‘ae ‘moheofo’ koe heliaki kihe Tu’i Kanokupolu he’enau ma’itaki / moheofo ‘oe kau Tu’i Tonga, ‘o hangē koe ‘lupe,’ ‘kalauni,’ moe ‘taloni,’ koe heliaki kia Kuini Sālote Mafile’o Pilolevu Tupou III koe ‘Tu’i’ / ‘Lupe,’ ‘Kalauni,’ moe ‘Taloni’ ‘o Tonga, ‘aia koe Tu’i Kanokupolu moe Tu’i Tupou III (Tu’i Tautahi) (vakai kihe kupu / veesi 2, kohi / laini 2).

[10] Vakai kihe fika [8] moe kupu / veesi 2, kohi / laini 4.

[11] ‘Oku liliulea Tonga ‘ae ‘Felenite ‘Ailani’ meihe lea ‘Ingilisi koe ‘Friendly Islands’ ‘o toe liliulea lea Tonga koe ‘‘Otumotu Anga’ofa,’ ‘aia koe fakahuafa / fakahingoa ‘ehe kaivai moe toutaivaka Pilitānia / Polata’ane ‘iloa ko Kapiteni Tute / Kuki he 1777; ‘oku toe ‘iloa ‘ae ‘Felenite ‘Ailani’ koe ‘‘Otu Felenite,’ ‘o toe ‘uhinga fakatoulōua koe ‘Friendly Islands (vakai kihe kupu / veesi 2, kohi / laini 4).

[12] Vakai kihe fika [3] moe [19] moe kupu / veesi 3, kohi / laini 1.

[13] ‘Oku ‘uhinga ‘ae lea ‘kapa’ kihe ‘fetā’aki ‘ae kapakau ‘oe manupuna he’ene puna,’ ‘aia ‘oku ‘kapatā’ mo ‘kapapuna’, ‘o hangē koe lupe, ngongo, tavake, moe teiko, ‘aia ‘oku ngāue’aki koe heliaki kihe kumi mafua ‘ae lupe kia Kuini Sālote Mafile’o Pilolevu Tupou III he’ene kumi ha monū moe melenga ma’a Tonga mo hono kakai moe ‘atakai (vakai kihe fika [15] moe kupu / veesi 3, kohi / laini 2).

[14] ‘Oku ngāue’aki lelei ‘ehe punake ‘ae ‘lou’olive’ mei he Talafungani ‘o Noa moe ‘A’ake koe taipe / heliaki ‘oe ‘talangofua’ moe ‘mo’ui’anga’ he Tohitapu koe toe heliaki kihe kumi mafua ‘ae Lupe kia Kuini Sālote Mafile’o Pilolevu Tupou III he kolope ha melenga koe felaulau’ana moe mo’ui’anga ma’a Tonga mo hono kakai moe ‘ātakai (vakai kihe kupu / veesi 3, kohi / laini 2).

[15] ‘Oku ngāue’aki ‘ae ‘mānoa’ kihe ma’utaki moe ma’utangī ‘ae afo nono’o ‘oe lupe mounu he faiva heulupe kihe faimateaki, faikīkītaki, faifakakukafi ‘a Kuini Sālote Mafile’o Pilolevu Tupou III koe Lupe, Kalauni, moe Taloni ‘o Tonga hono fatongia he tauhivā moe fonua mo hono kakai moe ‘atākai. ‘Oku ‘uhinga ‘ae ‘motu mānoa’ kihe motu ‘ae afo kae toe hola ‘ae mounu lalata ‘o hoko koe mounu vaoa. (vakai kihe fika [3], [12], moe [19] moe kupu / veesi 3, kohi / laini 3).

[16] Vakai kihe fika [11] moe kupu / veesi 3, kohi / laini 3.

[17] ‘Oku ‘uhinga ‘ae ‘tuku’ulu’ kihe kātoi moe lukufua ‘ae ‘ilo moe poto ha ngāue mā’uhinga mo ‘aonga ‘ene tuūloa mo tolonga, ‘o hangē koe taki ‘a Kingi Siaosi Tāufa’āhau Tupou I hono tau’i ‘ae tau’atāina ‘ae kakai mei he pule fakaaoao ‘ae hou’eiki lalahi ‘o Kanokupolu moe ngaahi fonua moe Pule’anga Hau ‘o Mamani (vakai kihe kupu / veesi 3, kohi / laini 4).

[18] ‘Oku ngāue’aki ‘ae ‘laione’ (fakataha moe la’ā) koe heliaki kihe ‘eiki lahi tangata, ‘o hangē ko Kingi Siaosi Tāufa’āhau Tupou I koe ‘Laione’ (moe La’ā) ‘o Tonga kae ngāue’aki ‘ae lupe (fakataha moe māhina) koe heliaki kihe ‘eiki lahi fefine, ‘o hangē ko Kuini Sālote Mafile’o Pilolevu Tupou III koe ‘Lupe (moe Māhina) ‘o Tonga. ‘Oku toe ‘iloa ‘a Kingi Siaosi Tāufa’āhau Tupou I koe Maeakafa, Nginingini-‘o-‘Ofolanga, Lopaukamea, Lopa’aione, Fo’ifātapu, moe Fo’i Kukuvalu (vakai kihe fika [18] moe vakai kihe kupu / veesi 3, kohi / laini 4).

[19] Vakai kihe fika [3] moe [12] moe tau / kōlesi, kohi / laini 2

[20] Vakai kihe fika [14] moe tau / kōlesi, kohi / laini 2

[21] ‘Oku liliulea Tonga ‘ae ‘Pasifiki Saute’ meihe lea ‘Ingilisi koe ‘South Pacific,’ ‘aia ‘oku toe liliulea Tonga koe ‘Pasifiki Tonga’ (vakai kihe tau / kōlesi, kohi / laini 3).

Koe ki’i kinikini, huluhulu, moe fakamatala nounou

‘Oku fōlinga tatau ‘ae ongo ta’anga hiva haka viki-mo-sani koe “Hā’ele ki Pilitānia” moe “Taloni ‘oe ‘Otu Tonga” ‘ae punake kakato mo ‘iloa ‘iloa ko Peni Tutu’ila, ‘aia na’a ne fakafatu / fakafa’u, fakaafo / fakafasi, mo fakahaka / fakasino fakatoulōua. Na’e fakanofo ‘e Kuini Sālote Mafile’o Pilolevu Tupou III ‘a Peni Tutu’ila koe punake kakato he’ene ako ‘ae ma’ulu’ulu ‘ae Kolisi ko Kuni Sālote, ‘aia ‘oku toe hokohoko atu ‘e hono hako. ‘Oku fehangahangai ‘ae punake kakato moe punake kapo.

‘Oku ngāue’aki lelei he ta’anga ni ‘ae fa’ahinga lalahi ‘e tolu ‘oe heliaki koe ‘lea kihe me’a ‘e taha kae ‘uhinga kihe me’a ‘e taha,’ ‘aia koe heliaki fakafetongiaki (qualitative epiphoric heliaki), heliaki fakafekauaki (associative metaphoric heliaki), moe heliaki fakafefonuaki (constitutive metonymic heliaki). ‘Oku ngāue’aki lelei heni ‘ae ngaahi lea Tonga ohi koe heliaki fo’ou, ‘o hangē koe taloni (throne), kalauni (crown), Felenite ‘Ailani (Friendly Islands), laione (lion), moe Pasifiki Saute (South Pacific).

‘Oku hanga ‘ehe ta’anga ‘o sania-mo-vikia ‘ae malu, melino, fiefia, moe tau’atāina ‘ae kuonga ‘oe pule ‘a Kuini Sālote Mafile’o Pilolevu Tupou III koe Lupe, Kalauni, Taloni, La‘ā, moe Tu’i ‘o Tonga na’e tefito he kinokinoifia moe manumanumelie ‘oe talatukufakaholo moe talafakafonua mohu mo fonu, tolonga mo tu’uloa, ‘o Tonga. Na’e kavei ‘ene pule he faifatongia moe tauhivā pea navei he mamahi’ime’a moe ‘ofafonua koe Tu’i mo hono Kakai moe Kakai mo honau Tu’i he’enau fetauhi’aki honau vā mo fefua’aki honau ngaahi fatongia takitaha koe hala kihe vālelei.

‘Oku hoko ‘ae ‘ilo moe mahino loloto ko ‘eni kene fakatupu hono sania-mo-vikia ‘ae Ta’ahine ko Sālote Mafile’o Pilolevu Tupou III koe Lupe, Kalauni, Taloni, La’ā, Māhina, Kuini moe Tu’i ‘ofeina, fai’ofa, mo faitōnunga ‘o Tonga ‘ehe kau punake kakato ‘o ono’aho. ‘Oku ma’u ‘eni he konga ‘oe ta’anga hiva haka mālie ‘ae kau hiva ‘ae Hala Tukutonga ‘i Ma’ufanga ‘i Tonga’eiki / Tongatapu / Tongalahi ‘oku pehē tofu ‘ae fungani hono lea: “Ke monū ma’u pē ‘ae pule ‘a Tupou hono III, Lolotonga ‘etau folau he tahi hou, Leveleva ē malanga kae tau atu, Tofā koe si’i Fo’i Kukuvalu ka teu ‘alu, Kihe ‘otusia ‘o tekiteki hono lou’akau.”

‘Oku hohoatatau ‘ae lea ‘oe ta’anga moe afo / fasi ‘oe ongo koe sani-mo-viki koe haakahaka moe polepole koe fiefia he ‘atamai moe fakakaukau moe māfana he ongo moe loto koe faka’ofo’ofa atu moe ‘aonga fau ‘ae kuonga ‘oe pule ‘a Kuini Sālote Mafile’o Pilolevu Tupou III koe monū moe melenga ma’a Tonga mo hono kakai. Na’e tā mo hiva ‘ae fatu ni ‘ehe “Fangufangu Mana ‘a Fusipala” na’e taki ‘e Tupou Faka’iloatonga hono tāfasi moe hivafasi lelei he ‘Kī Helepelu’ koe ākenga fo’ou mo mālie neongo na’e toe ‘iai moe kau tāme’a mo hiva kehe ‘ae punake koe “Sikotākini ‘oe Hala Tāufa,” “Fangufangu ‘oe Fanga-i-‘Uiha,” “Kapakau Tatangi ‘oe Vaomapa,” moe “Fakatuketuke ‘oe ‘Api-ko-‘Utumoteka.”

 Ma’unga’ilo/Ma’ungatala

 [1] Siola’ā Tutu’ila (Angakehe ‘o ‘Aotealoa)

[2] Māloni Tutu’ila.

 Tau toki hoko atu.

ANFF leva ē malanga kae a’u,

‘Ofa atu fau moe na’una’u ma’u,

Fetongikava Dr Viliami Uasikē Lātū &  Hūfanga-He-Ako-Moe-Lotu Palōfesa Dr ‘Ōkusitino Māhina

Leave a comment

Make sure you enter all the required information, indicated by an asterisk (*). HTML code is not allowed.

back to top