Menu
cache/resized/7a303faa48902efd848c7494b9385c2b.jpg

RED

Rapid Engineering Diagnostic

Specialize in:

...
Latest News

Hema ē Matangi (Left-blowing Westerly Wind) Featured

Hema ē Matangi (Left-blowing Westerly Wind)

Kōlomu ‘Aati & Litilesā, Faiva Ta ‘anga, Hiva & Haka Art & Literature, Poetry, Music & Dance Column

Hema ē Matangi (Left-blowing Westerly Wind)

Ko e maa‘imoa hiva kakala / hiva ‘ofa (A ‘song-of-flowers’ / love song)

Fakafatu / fakafa ‘u & fakaafo / fakafasi ‘e Pilinisi Tu‘ipelehake (Fatafehi) & Pilinisesi Melenaite Hiva-tame‘alea ‘ehe Ika Koula ‘O Taone mo Lavaka Kefu

Kupu / veesi 1

Hema ē matagi fakahihifo[1]
‘O ne ue‘ia ē ngalufānifo[2]
Hangē ha sisi ne tuikako
Ke kahoa pea no'oloto
‘Ō suei[3] he peautupukoso
Toka‘one[4] he vao fataimelo[5]

Kupu, veesi 2

Fakalikutonga[6] tu‘utauhoa
Moe ve‘eve‘e[7] fakaLotomu‘a
He ‘otusia[8] fungani heilala
Ko si‘oto laloni fātea
Koe likivai[9] kae hake ‘o ‘eva
He ‘aho-valea-moe-mapa

Kupu, veesi 3

Tuha ‘oe ‘ofa koe manatu
Kakala ni ka melie lau
‘Alofaki[10] ‘ae pōpōaki he a‘u
‘Ae louhuni ‘oe Fangatapu
Moe hingano ‘ene lupū
Koe lei si‘a fine folau

Tau, kōlesi

He siu na kuo alaimoana[11]
Toka ē mafua ‘ihe vaha
Likutapu moe ‘otu fanga
Fai‘anga ‘oe faka‘ānaua

Futinouti, Ngaahi nouti fakava‘e

[1] ‘Oku tatau ‘ae hema kihe hihifo (pē lulunga kihe tonga ‘oku toe ui ko ‘lalo’) kihe ‘uli kihe māhina kihe fefine kihe vā kihe uho kihe faingata‘a kihe mate koe hoa ‘oe mata‘u kihe hahake (kihe tokelau ‘oku toe ui ko ‘‘olunga’) kihe kula kihe la‘ā kihe tangata kihe tā kihe fuo kihe faingofua kihe mo‘ui; ‘oku ‘uhinga pehē ‘ae hema ‘a Laukai (Maliepō moe Kau Ma‘u) he mate moe mamahi (me‘afaka‘eiki) kae mata‘u ‘a Motu‘apuaka (Molofaha moe kau Mafi) he mo‘ui moe fiefia (kātoanga) he taumafakava moe fakapangai.

[2] ‘Oku ngāue‘aki ‘ae mata-ava ‘oe ngalu (pē peau) he faiva fānifo, ‘aia koe feitu‘u ia ‘oku mālohi taha ai ‘ae ivi koe me‘a matu‘aki faingata‘a mo fakatu‘utāmaki, ‘o hangē koe lea heliaki koe, “Tokanga, tu‘u ke ma‘u he koe ngalu ‘e fasi (pē pā).”

[3] ‘Oku liliu mei he lea ‘Ingilisi koe ‘sway,’ ‘aia ‘uhinga hono ‘kalofi’ ‘oe ngalu (pē peau) he faiva fānifo.

[4] ‘Oku ‘uhinga kihe a‘u ‘ae tangata fānifo kihe ‘one‘one ‘i ‘uta, ‘aia ‘oku kamata mei he ngalu / peau mate kihe ngalu / peau mo‘ui he‘ene fasi (pē pā) mo fakamata-fakaava, ‘o huufi ‘ehe tangata faiva fānifo; ‘oku kamata mei he ngalu-ē-fasi he pā-‘a-ngangalu ki he‘ene ngalu-ē-tuku / ngalutuku he toka‘one.

[5] ‘Oku ‘ikai mahino pē koe ‘fataimelo,’ ‘aia ‘oku toe ‘iloa koe ‘fataikena’ koe ‘fataienga,’ pē ‘fataililo’ koe heliaki kihe nofo ‘ae ‘ofa he ‘lilo.’

[6] ‘Oku ‘uhinga kihe kātoanga ‘fakaliku,’ ‘aia koe fili hoihoifua, ‘ae Tu‘i Tonga na‘e fai he Tu‘alikutonga pē Tu‘alikutapu koe konga ‘oe kātoanga ‘inasi he Mala‘e Feingakotone he hangai ki Olotele ‘i Lapaha ‘i Mu‘a.

[7] ‘Oku ‘uhinga kihe fa‘ahinga kakala.

[8] ‘Oku ‘uhinga kihe fa‘ahinga kakala.

[9] ‘Oku ‘uhinga kihe nanamu lelei (pē kakala) ‘ae kakala he‘ene ‘alaha, manongi, mo ngangatu.

[10] ‘Oku ‘uhinga kihe ‘alo / ‘a‘alo vaka, ‘o hangē koe ‘a‘alo pōpao, he faiva lova‘a‘alo moe faiva tau‘a‘alo.

[11] ‘Oku ‘uhinga kihe ‘hala i moana,’ ‘halaimoana,’ kae heke koe ‘alaimona,’ ‘aia ‘oku toe ma‘u he ngaahi fonua Moana ‘Ōsenia koe ‘hara i moana,’ ‘haraimoana,’ ‘o heke koe ‘araimoana,’ moe ‘tara i moana,’ ‘taraimoana.’ ‘Oku ‘uhinga tatau ‘ae hala / hara / ala / ara moe tala / tara kihe ‘ilo (moe poto) koe tuhulu ‘oku ne huluhulu ‘ae fononga ‘i tahi pē ‘uta pē lalofonua / lolofonua pē vāvā.

Fanga ki‘i fakamatala, kinikini, moe huluhulu nounou

‘Oku taukakapa fau ‘ae ta‘anga hiva kakala / ‘ofa / tango / ‘eva mālie lahi ni ke fai hano vavanga‘i, filihi, mo fokihi ‘a hono fuo, ma‘olunga / loloto, loloa, moe maokupu / fālahi mohu mo fonu. ‘Oku toe lava pē ke taku ‘oku vaka mai ‘eni he faiva fakamamahi, ‘o hohoatatau moe ‘ofa ‘oku tatau tofu kihe mate, ‘aia ‘oku tuha mo taau tonu mo mo ‘oni ‘ae faingata‘a ‘oe ‘ofa kihe mate, ‘o hoko koe faito‘o ‘oe ‘ofa.

‘Oku kamata he kupu, veesi 1, ‘ae faingata‘a ka hema ‘ae matangi ‘o angi mei he fakahihifo kae toki fasi ‘ae ngalu (peau) ‘ene fakamata-fakaava koe ‘uuni ivi mālohi kihe tangata faiva fānifo he‘ene faiva mei he ngalu-e-fasi he pā-‘a-ngagalu kihe ngalu-‘ene-tuku ‘o toka‘one kae lau hono kai, ‘aia ko ‘ene kai ia ka no‘oloto hono sisi kakala moe pā ‘ae peautupukoso.

‘Oku ake ‘ae manatu ‘ae tangata fānifo he kupu, veesi 2, kihe tala fakatalutalu ‘oe ‘ilo moe poto tupu‘a mo masanisani ‘ae Tu‘i Tonga moe Kauhala‘uta kae tautefito ki hono ngaahi kakala tu‘ufonua ‘oku ne laukau‘aki he‘ene helengalu mo hekepeau, ‘o ‘ikai lau taha kihe likivai ‘enau ‘alaha, ngagatu, moe manongi koe fakalaulaukau he‘enau funganitu‘utai.

‘Oku lau ‘ehe tangata faiva fānifo he kupu, veesi 3, ‘ene manatu koe fuomelie moe uhomelie ia ‘ene ‘ofa vivili mo ‘alovili koe kakala laulōtaha koe polepole‘anga ‘oku mo‘ui ai mo mate kiai ke ‘ilo ‘ehe sola moe taka ‘ene pōpōaki fiefia moe māfana; ‘oku ‘ikai koha toe ‘ātungalau ‘ae kakala ‘oe Fangatapu ‘ae to‘ulu mo ma‘upu‘upu hono lau moe matala koe kakala ke luva kiha fefine folau.

‘Oku mulituku ‘ae tangata faiva fānifo he tau, kōlesi, ‘ene manumanumelie he siu ‘ae manusiu kae takai koe manuvākai he‘ene tō ‘o hala he moana loloto, moana vavale, moana ta‘e‘iloa, moe moana ‘uli‘uli hono mohu mo fonu he‘ene kumi mafua; pea neongo ai ‘ene mahutafea mo fonuhia ‘ae moana kae taumaiā ‘e tuka ‘ae holi moe vilitaki ‘ae ‘ofa ‘ene ‘ānau moe na‘una‘u ‘o tatau ai pē ‘ae mo‘ui moe mate.

‘Oku toki toe humaki koe ‘asinngi he keke hono afo fakafa‘ahikehe hono ongo mīnoa / maina fakataha moe faiva fakamamahi ‘oe ‘ofa ‘oku tatau matē moe mate, ‘o tonu ‘ae lea heilaki kuo fakatokotokonaki koe: “ ‘Oku taau ē lei moe tufua‘a” pē ko hono hoa, soa, koe: “ ‘Oku taau ē tofua‘a moe lei,” kae toe ‘amo‘amo hono hiva-tāme‘alea ‘ehe Ika Koula ‘O Taone moe pulotu hiva / fasi & faiva tāme‘alea ‘iloa ko Lavaka Kefu.

Ngaahi fakamālō / ‘Ekinōlisimeni

‘Oku ma fakamālō koe mata‘ikoloa ‘a Tonga he funga ‘oe ‘atamai ‘a‘apa moe loto hounga lahi mo‘oni mo Fetongikava Dr Viliami Uasikē Lātū kihe kau faiako ‘a Hūfanga-He-Ako-Moe-Lotu, Pālōfesa Dr ‘Ōkusitino Māhina koe ma‘ungatala / ma‘unga‘ilo hulu atu he fonua moe tala kau ai ‘ae faiva he ‘Univēsiti ‘Atenisi he 1970 tupu ta‘u kia Palōfesa ‘I. Futa Helu; Palōfesa Malukava, Tēvita Kavaefiafi; Palōfesa Falekaono (Taipaleti) mo Palōfesa Lehā‘uli, Sione Ika; kae ‘uma‘ā kimui ni mai ‘a Palōfesa Maui-TāVā-He-Ako Dr Tēvita O. Ka‘ili; Palofesa Mafua-‘ae-Lulutai Dr Malakai Koloamatangi; Dr Siaosi Leini ‘Ilaū; Havelulahi, Ma‘asi Taukei‘aho; mo Pā‘utu-‘O-Vava‘u-Lahi, Adriana Lear.

‘Ofa fau & ‘ānau & na‘una‘u ma‘u,
Fetongikava Dr Viliami Uasikē Lātū &
Hufanga-He-Ako-Moe-Lotu Palōfesa Dr Ōkusitino Māhina

Leave a comment

Make sure you enter all the required information, indicated by an asterisk (*). HTML code is not allowed.

back to top