Logo
Print this page

'Ikai ha mafai Palemia ke fakamalōlō’i 'a Lord Sevele: Tu'i Fakamaau Lahi Featured

Lord Sevele 'o Vailahi mo e Palemia 'Akilisi Pohiva Lord Sevele 'o Vailahi mo e Palemia 'Akilisi Pohiva

Nuku'alofa 26 'Aokosi, 2016. Kuo tu'utu'uni 'e he Tu'i Fakamaau Lahi Owen Paulsen 'i he 'aho Pulelulu 24 'o 'Aokosi ke tali 'a e kole mei he tafa'aki 'a e Talatalaaki (Lord Sevele) ke fakahoko ha tu'utu'uni fakataimi (interim injunction) ke ta'ofi 'a e tafa'aki 'a e Taukapo (Palemia 'Akilisi Pohiva ‘a ia ‘oku to e Sea he Ma’u mafai ki he ‘Atita mo e Pule).

'Oku makatu'unga foki 'a e tu'utu'uni ko'eni 'a e Tu'i Fakamaau Lahi 'i he 'ikai ha mafai 'o e Palemia mo e Ma’u mafai ki he ‘Atita mo e Pule ke fakamalolo'i 'a Lord Sevele mei he lakanga na'e fokotu'u kiai 'i he malumalu 'o e Lao ki he Fokotu’utu’u ki he Sipoti ‘a e Pasifiki 2013.

'Oku fakaikiiki atu heni 'a hono liliu faka-Tonga 'o e tu'utu'uni 'a e Tu'i Fakamaau Lahi Owen Paulsen;

[1] KO E TU’UTU’UNI ‘ENI ‘A E FAKAMAAU’ANGA‘OKU FAKAHOKO KOE’UHI KO E KOLE MEI HE TALATALAAKI KE TA’OFI FAKATAIMI ‘A E KAU TAUKAPO MEI HONO FAKAHOKO ‘A ‘ENAU TU’UTU’UNI NE FAI ‘I HE ‘AHO 26 ‘O ME 2016 KE TUKU KITU’A ‘A E TALATALAAKI MEI HONO LAKANGA KO E ‘OFISA PULE NGAUE MO E SEA ‘O E KOMITI FOKOTU’UTU’U ‘A TONGA KI HE SIPOTI ‘A E PASIFIKI, PEA KE KUMI HANO FETONGI, PEA TA’OFI MO’ENE VAHE MO E NGAAHI MONU’IA ‘O E LAKANGA.

[4] ‘I he konga kimui ‘o e ta’u 2012, ne mahino ai ko Tonga ko e fonua ia ke fai ki ai ‘a e Sipoti Pasifiki ‘i he 2019, pea ne paasi ai ‘a e Lao ki he Fokotu’utu’u ki he Sipoti ‘a e Pasifiki 2013 ke ne fakahoko ‘aki ‘a e ngaahi fokotu’utu’u ki hono fakahoko e Sipoti.

[5] Na’e fokotu’u ‘e he mafai ‘i he kupu 3 ‘o e Lao ni ‘a e Sino fakalao ko ia koe Komiti Fokotu’utu’u ‘a Tonga ki he Sipoti (the Organizing Committee) ke ne tokanga’i mo pule’i e ngaahi ngaue kotoa fekau’aki mo e teuteu ki he Sipoti kau ai mo hono fakalele mo pule’i ‘a hono fakahoko e Sipoti.

[6] Na’e fokotu’u ‘e Komiti Fakotu’utu’u (Organizing Committee) ‘a e Talatalaaki ki he lakanga ko e ‘Ofisa Pule Ngaue ‘a e Komiti fakatatau ki he mafai fakalao ‘oku ‘oange ‘e he kupu 9(1) ‘o e Lao. Ko e Komiti ‘eni ‘oku ne fakangaue’i ‘a e Talatalaaki, pea ‘i ai mo ’enau Aleapau Ngaue mei ‘Epeleli 2014 ki ‘Okatopa 2019.

[8] ‘Oku hanga ‘e he kupu 9(2) ‘o e Lao ‘o fakaikiiki mai ‘ae ngaahi fatongia ‘o e ‘Ofisa Pule Ngaue, kau atu ki ia mo e lakanga ko e Sea ‘i he Komiti Fokotu’utu’u (Organizing Committee)

[12] Ko e ‘uluaki Taukapo ko e Palemia ‘o Tonga ‘a ia ‘oku to e Sea he Ma’u mafai ki he ‘Atita mo e Pule.

[13] ‘I he ‘aho 15 ‘o Tisema 2015 ne tohi ai ‘a e Palemia ki he Talatalaaki fekau’aki mo e ngaahi kaveinga mo e ngaahi me’a ne ‘ikai ke fiemalie ki ai ‘i he faifatongia ‘a e Talatalaaki mo ‘ene kau ngaue…pea ne fokotu’u ai ke fakafisi ai ‘a e Talatalaaki, Takitoa Taumoepeau pea mo Sakopo Lolohea. ‘I he ‘aho 17 ‘o Tisema pe ne tali ai ‘e he Talatalaaki ‘a e tohi ni mo ne fakaha ai ‘a e ‘ikai ke ne tali ‘e ia pea pehe ki he ongo tangata ngaue ‘a e fokotu’u ke nau fakafisi.

[14] ‘I he ‘aho 26 ‘o Me 2016, na’e ma’u ai ‘e he Talatalaaki ‘a e tohi me I he ‘uluaki Taukapo (Palemia) ‘aia ‘oku fakataumu’a ke fakangata ‘I he vave taha ‘a e faifatongia ‘a e ‘Ofisa Pule Ngaue ‘a e Komiti Fokotu’utu’u (Organizing Committtee). Ko e konga ‘eni ‘o e tohi:

‘I hoku lakanga ko e Palemia ‘o Tonga pea mo e Sea ‘o e Ma’u Mafai ki he ‘Atita mo e Pule, ‘oku ou fakaha ai heni kiate koe kuo ‘osi fakahoko ‘ e he Ma’u Mafai ‘aki ‘a e loto ki ai ‘a e tokolahi ‘a e ongo tu’utu’uni ko ‘eni:

1. Ke fakangata ‘a e faifatongia ngaue ena a Lord Sevele ko e ‘Ofisa Pule Ngaue ‘mo e Sea ‘i he Komiti Fokotu’utu’u ‘i he vave taha, kau ai mo hono vahenga mo e ngaahi monu’ia ‘o e lakanga ni, pea ke ne mavahe leva mei he ‘Ofisi ‘o e Komiti mei he taimi 4:30 efiafi ‘o e ‘aho Falaite ko hono 27 ‘o Me 2016;
pea
2. Ke fakanofo leva ‘a e Fakahinohino Lao Pule (Solicitor General) ke ne hoko ko e ‘Ofisa Pule Ngaue mo Sea fakataimi ‘o e Komiti Fokotu’utu’u (Organizing Committee) ‘i he malumalu pe ‘o ‘ene ngaue ‘i he lolotonga ni – ‘e fakahoko ‘eni ‘i he vave taha ka e ‘oua leva kuo to e fanongonongo atu.

[16] Na’e ‘ikai foki ke tali ‘e he Talatalaaki ia ‘a e tu’utu’uni ko ‘eni ne fakahoko ange ‘e he Palemia, pea ne hoko atu pe ‘ene faifatongia ‘a ‘ana.

Na’e pehe pe foki mo e ‘ikai ke tali ‘a e tu’utu’uni ko ‘eni ‘e he Kosilio Sipoti ‘a e Pasifiki. Pea na’e hanga leva ‘e he Kosilio ‘o tukuange mai ‘i he ongoongo ‘a e ‘ikai ke nau tali ‘a e tu’utu’uni ko ‘eni ‘a e Palemia mo e Ma’u Mafai koe’uhi ‘oku ‘ikai ha nau mafai fakalao ki ai.

‘OKU ‘I AI NAI HA MAFAI FAKALAO ‘O E PALEMIA MO E MA’U MAFAI KI HE ‘ATITA MOE PULE KE FAKANGATA ‘AE FAIFATONGIA NGAUE ‘A E TALATALAAKI? KO E FEHU’I MAHU’INGA TAHA ‘ENI ‘I HE HOPO, PEA KOE HA NAI ‘A E FAKA’UHINGA LAO ‘A E ‘EIKI TU’I FAKAMAAU LAHI KI AI?

‘I HE ‘ENE TALI KI NGAAHI FAKAMALANGA ‘A E LOEA MA’AE KAU TAUKAPO, ‘O PEHE ‘OKU ‘I AI ‘A E MAFAI ‘O E MA’U MAFAI KE NE FAKANGATA ‘AE FAIFATONGIA ‘A E TALATALAAKI, NE PEHE ‘E HE TU’I FAKAMAAU LAHI:

[ 38] KO E TALATALAAKI ‘OKU FAKANGAUE’I IA ‘E HE KOMITI FOKOTU’UTU’U PEA KO E KOMITI PE KO IA ‘E TAHA ‘’OKU ‘OANGE KI AI ‘E HE LAO – ‘I HE KUPU 9(1) ‘A E MAFAI KE FAKANGATA ‘A ‘ENE FAIFATONGIA NGAUE ‘AIA ‘OKU MAKATU’UNGA AI ‘A ‘ENE MEMIPA ‘I HE KOMITI FOKOTU’UTU’U (ORGANIZING COMMITTEE).

[39] ‘I he’eku fakakaukau, ‘oku ‘ikai ‘oange ‘e he Lao ha mafai ki he Ma’u Mafai ke ne fakangata ‘a e faifatongia ngaue ‘ae Pule Ngaue/Talatalaaki ‘i he malumalu ‘o e kupu 7 pe ha toe kupu ange.

[40] Ko ia ai ‘oku ‘ikai ha mafai ia ‘o e Ma’u Mafai ke ne hanga ‘o fetongi fakataimi pe ha toe founga kehe ‘a e ‘Ofisa Pule Ngaue/Talatalaaki ‘aki ‘a e Fakahinohino Lao Pule’o hange koia ne fakataumu’a ki ai.

[43] Ko e ngaahi fakamo’oni ko ‘eni ‘oku ‘i he Fakamaau’anga ni, tautautefito ki fuakava ‘a e ‘Eiki Palemia ‘oku hange ‘oku ne faka’ali’ali mai ai ‘a e ‘ikai ha ‘uhinga malohi pe ko e ‘ai’ainoa’ia.

[44] Makatu’unga ‘i he ngaahi ‘uhinga ko’eni ‘oku ou tali lelei kuo hanga ‘e he Talatalaaki ‘o ‘omai ha makatu’unga fe’unga ke ne poupou ‘aki ‘a e kaveinga ‘oku ne taukave’i mai ko e feinga ko’eni ke tuku ia ki tu’a mei hono lakanga ko e Pule Ngaue na’e ‘ikai ke fakalao.

AOFANGATUKU

[51] Kuo hanga ‘e he Talatalaaki ‘o fakamahino mai kiate au ‘oku ‘i ai e makatu’unga malohi ‘i he‘ene faka’ilo ko’eni ‘a e kau Taukapo ki he ngaue ta’efakalao ‘a ‘enau feinga ke tuku ia kitu’a mei hono lakalanga ko e ‘Ofisa Pule Ngaue pea mo ta’ofi ‘a e ngaahi monu’ia ‘o e lakanga ko ia. ‘I he ‘eku vakai’i ‘a e totonu ‘a e ongo fa’ahi, ‘oku tui ‘oku totonu ke u tali ‘a e kole ko’eni mei he Talatalaaki ke ta’ofi fakataimi ‘a e Kau Taukapo mei ha’anau feinga ke tuku kitu’a ‘a e Talatalaaki mei hono lakanga ko e ‘Ofisa Pule Ngaue, pea mo fekau kinautolu ke nau totongi ange hono vahenga mo e ngaahi monu’ia ke he, ka e ‘oua leva kuo fakahoko ‘a e hopo kakato ‘o e faka’ilo ni. Teu fakahoko leva ‘a e ngaahi tu’utu’uni fekau’aki mo’eni.

TU’UTU’UNI

Ko ‘eku tu’utu’uni ‘eni ‘i he taimi ni:

‘Oku ta’ofi ‘e he Fakamaau’anga ni ‘a e Kau Taukapo (‘a ia ko e Palemia mo e Komiti Ma’u Mafai ki he ‘Atita mo e Pule) mo ‘enau kau ngaue, fakafofonga pe kau sevaniti mei ha feinga pe fakahoko ha ngaue ke tuku ai kitu’a ‘a e ‘Ofisa Pule Ngaue ‘o e Komiti Fokotu’utu’u ‘a Tonga ki he Sipoti ‘a e Pasifiki (‘a ia na’e fili ki ai ‘o fakatatau ki he Lao Fokotu’utu’u ki he Sipoti ‘a e Pasifiki 2013 ), pea ‘e ‘oange kiate ia ‘a e kotoa ‘o hono vahenga mo e ngaahi monu’ia hono kotoa ‘oku totonu ke ne ma’u, pea kau ai mo ia kotoa ne ta’ofi mei ‘iate ia mei he ‘aho 1 ‘o Siulai 2016.

Pea ko e fakamole ‘a e Talatalaaki ki he hopo ni ‘e fua ia ‘ehe Kau Takakapo ‘o fakatatau ki he tu’utu’uni ‘a e Fai Lesisita ‘okapau ‘e ‘ikai fai ha felotoi ki ai ‘a e ongo fa’ahi.

Nepituno Media Online © 2015. All rights reserved.