Logo
Print this page

Hoko atu maumau ‘a e Palemia ki he Ngaahi Poate: Ko e toe ui faka-Palofita nai 'eni? Featured

Palemia 'o Tonga Samuela 'Akilisi Pohiva Palemia 'o Tonga Samuela 'Akilisi Pohiva

11 Novema, 2018. ‘Oku ‘ikai pe ke maholoholo ‘a e fa’u halafakakavakava ‘a e Palemia mo ‘ene Kapineti ki he Pule Fakaaoao pe faka-Tikitato pea ko ‘ene nga’unu fakamuimui taha ‘eni ke tamate’i ‘a e ngaahi Poate ‘a e Kau Talekita ‘a ia ‘oku nau pule’i ‘a e ngaahi pisinisi ‘a e Pule’anga.

'Oku te’eki foki ke mangalo ‘i he tokolahi ‘o e kakai ‘o e fonua ‘i he ngaahi ta’u 2000 tupu si’i ‘a e kaikaila ‘a ‘Akilisi Pohiva ke to’o ‘a e kau Minisita mei he ngaahi Poate ‘a e Pule’anga pea ‘oange ha faingamalie ki he kakai.

Na’e malava foki ‘a e ngaue ki he fakatau’ataina’i ‘o e Ngaahi Pisinisi ‘a e Pule’anga pea fakalao’i e he Pule’anga ‘o Lord Sevele hono fokotu’u ‘a e Potungaue fo'ou 'a e  Ngaahi Pisinisi 'a e Pule'anga ‘i he ‘uhinga faka-pisinisi mo faka-‘ikonomika.

Na’e pau ai ke ui ‘a e kau Talekita ‘o e Ngaahi Pisinisi ‘a e Pule’anga mei he kakai ‘o e fonua kenau fakalele ‘i he founga ko hono ‘omai ‘a e kakai mei tu’a ‘oku ‘i ai ‘enau taukei ‘i he fakalele pisinisi pea nau ako lelei mo poto’i ngaue ‘i he sekitoa ‘ikai faka-Pule’anga kenau fakalele ‘a e ngaahi Poate pea mo e ngaahi Pisinisi ‘a e Pule’anga.

Ko e fatongia faka-Temokalati pe foki ‘eni he koe konga pe ‘eni ‘a e kau mai ‘a e kakai ki he hono fakalele ‘a e ngaahi ngaue ‘a e fonua ‘i he laumalie faka-Kepitalisi mo faka-Temokalati ko e fengaue’aki vaofi ‘a e Pule’anga mo e Sekitoa Taautaha mo e Kakai (Public-Private Sector Partnership) pea toe nofo ‘i ai pe foki mo e laumalie ‘o e fetaliui’aki mo e pule lelei.

‘I he taimi tatau ‘oku hoko ‘a e ngaahi Poate ‘a e kau Talekita ko e sino ‘oku ne fai hono sivi ‘a e fetaliui’aki ‘i he vaha’a ‘o e kau CEO ‘a e Ngaahi Pisinisi pe Poate ‘a e Pule’anga mo e Poate ‘o e kau Talekita ‘a ia ‘oku fili mai mei he kakai ‘o e fonua.

Kuo tuku mai foki ‘e he Palemia ia ‘i he mitia ‘ene fakakaukau tokua mo’ene visone ke veteki ‘a e ngaahi Poate ‘a e kau Talekita ia kae pule’i pe kinautolu kotoa ‘e he kulupu pe koe Task Force ‘a e Kapineti ‘a ia ‘oku kau kiai ‘a e toko 4 koe Palemia, Tokoni Palemia, Tu’i Uata mo Pohiva Tui’onetoa.

Ko e Task Force ko’eni tenau ngaue hangatonu pe kinautolu mo e kau CEO ‘o e Ngaahi Pisinisi ‘a e Pule’anga ‘o Hange ko e Poate Vai, ‘Uhila, Telefoni mo e Letio mo he ha fua ‘a e Ngaahi Pisinisi ‘a e Pule’anga.

‘Oku fu’u mahino lelei pe ‘a e ‘asenita ia ki he nga’unu ko’eni koe kumi mafai fakatikitato ke pule’i pe ‘e he Palemia ‘a e me’a kotoa ‘i he fonua pea ke fai’aki hono loto mo ‘ene ongo ‘a ia ‘oku ‘osi mahino pe ia he ‘oku ne toutou me’a ‘aki.

Ko e nga’unu ko’eni ‘oku ‘ikai fakalao he ‘oku kei tu’u pe ‘a e Lao ia ki he Ngaahi Pisinisi ‘a e Pule’anga (Public Enterprises Act) pehe ki he Lao ki he Ngaahi Kuataha (Companies Act) ‘a ia 'e maumau lahi ‘eni ‘i he fo’i nga’unu fakavalevale mo e ‘ikai tomu’a fakakaukau’i ko’eni.

‘Oku ‘osi mahino lelei pe foki hono ola ia ‘o ‘ona he ‘oku ‘ikai ke fihi ‘a ‘ene tekeutua mai ‘o hange ko Kao o Tofua ‘a e ta’emalava pea ‘ikai ke faka-natula ke malava 'o fakalele ‘e he toko 4 (Task Force) ‘ikai ha’anau taukei moha ‘ilo fe’unga ‘a e ngaue na’e fakahoko ‘e he kau Talekita ‘oku laka hake honau tokolahi ‘i he toko 20 pe lahi hake ai pea koe ni’ihi ‘o kinautolu koe kau mataotao ‘i honau mala’e tukukehe ange ‘a e ma’a honau lekooti faka-pisinisi mo honau lekooti faihia pea ‘oku toka’i mo ‘ilo’i kinautolu.

‘Oku ‘ikai ngata heni ka ‘oku tukuange ki he CEO ‘o e Pisinisi takitaha 'i e founga faka-Palofita fo'ou ko'eni 'oku fokotu'u mai 'e he Palmeia ‘a e fu’u mafai ia ke lele fa’iteliha ‘o ‘ikai ha sino ia ‘e taliui ui kiai tukukehe ange ‘a e Task Force ko’eni ‘a e Kapineti pea ‘oku fehu’ia lahi ‘a e founga ia ko’eni.

Lolotonga ‘oku ‘ikai malava lelei ke fakahoko honau fatongia ki he’enau takitaha Potungaue kuo toe tanaki atu mo e fu’u fatongia mamafa faufaua ko’eni ki honau uma pea tenau fu'u mafasia ai.

Ko e nga’unu ko’eni ‘a e Palemia ko e taumu’a pe ia ke falute ‘a e mafai pea ke lava ‘ene fokotu’utu’u mo e ni’ihi tokosi’i mo siokita ‘oku ofi kiate ia pea hokohoko atu ai pe ‘ene maumau lao ‘o fakatatau ki he ui faka-Palofita kiate ia mei ‘olunga hange koia na’a ne me’a ‘aki ‘i he ‘aho faka’osi ‘o e Fale Alea.

Neongo ‘oku te’eki ke faka’ofisiale ‘a e fokotu’utu’u ko’eni ka kuo ‘osi me’a ‘aki ‘e he Palemia hono faka’eke’eke ia ‘e he ngaahi kautaha ongoongo pea ‘oku ne ‘osi me’a ‘aki koia ‘a e Minisita fo’ou ki he Ngaahi Pisinisi ‘a e Pule’anga.

‘Oku tau fakatauange pe ‘e toe fakahoko hano fakakaukau’i ‘a e nga’unu ko’eni he ‘oku kei taimi pe ki he Palemia ke toe fanongo ki ha ui faka-Palofita ‘e toe fakahoko mai ke ta’ofi ‘a e fakakaukau ko’eni he ‘e lavea ai ‘a e fonua.

 

Nepituno Media Online © 2015. All rights reserved.