Menu
cache/resized/7a303faa48902efd848c7494b9385c2b.jpg

RED

Rapid Engineering Diagnostic

Specialize in:

...

Tohi Tangi ki he Tu’i: Feinga faka'osi ki he Sipoti Pasifiki 2019 Featured

Sitā Netipolo Tonga ka 'oku va'inga ma'a 'Aositelēlia mo Mo'onia Gerrard 'o Nukunuku mo Lord Vaea Sitā Netipolo Tonga ka 'oku va'inga ma'a 'Aositelēlia mo Mo'onia Gerrard 'o Nukunuku mo Lord Vaea

12 Sune, 2017. ‘Oku ‘i ai ‘a e tui ‘a e Sea ‘o e Kautaha Sipoti ‘Amatua ‘a Tonga (TASANOC) Lord Vaea koha tohi tangi ki He’ene ‘Afio ‘e ‘i ai hano ivi mālohi kene liliu ‘a e tu’utu’uni ‘a e Pule’anga ke kaniseli ‘a e sipoti.

Kuo toe fakamahino foki ‘e he Palēmia mo ni’ihi ‘ene kau minisitā ‘i he fakataha mo e Sea ‘o e Kosilio Sipoti ‘a e Pasifiki Vidhya Lakhan ‘i he uike kuo ‘osi ‘e ‘ikai ha toe liliu ‘enau tu’utu’uni.

Na’e me’a foki ‘a Lord Vaea ‘oku hoko foki ‘a hono kaniseli ‘o e Sipoti 2019 ke holomui ai ‘a Tonga ‘i hono fakahoa ki hotau ongo fonua kaungā’api ‘a ia ‘oku tau fetohotohoi he me’a kotoa ‘a Haamoa mo Fisi.

Kuo makape ‘a Fisi mo Ha’amoa ‘i he tapa kotoa ‘o e sipoti ki he tu’unga ma’olunga tautau tefito ki he tu’unga honau ngaahi mala’e sipoti pea ‘oku fakahā mahino ‘i hono fakahoko ki he ongo fonua ni ‘a e ongo fe’auhi ‘akapulu super 18 ‘i he ngaahi uike si’i kuo tau situ’a kiai.

‘I he me’a ‘a Lord Vaea kapau tetau feinga ke tulituli ki Fisi mo Ha’amoa pea kuo pau leva ke fakalakalaka’i hotau ngaahi mala’e mo ‘etau ngaahi naunau sipoti ‘a ia koe halafononga kiai ‘eni kuo tu’usi mai ‘e he Pule’anga ‘o e aho ni.

Ko e ‘aliaki ko’eni ‘i ha tohi tangi ki he Tama Tu’i ko e konga ia ‘o e feinga faka’osi ‘a e Kōmiti Sipoti ‘Amatua ‘a Tonga ke kei fakahoko pe ‘a e Sipoti Pasifiki ‘i Tonga ni.

‘Oku poupou mai kiai ‘a e kau mamahi’i sipoti moe kau pupou tokolahi ‘i Tonga ni mo kinautolu ko e kakai Tonga kuo ‘iloa ‘i māmani he mala'e sipoti, ngaahi ako, kau pule ako mo e kakai tokolahi ‘o e fonua ‘a ia ‘oku nau teke ke kei tu’ulāhoko ai pe hono fakahoko mai ‘o e Sipoti 2019 ki Tonga ni.

14 comments

  • Fihaki
    Fihaki Saturday, 17 June 2017 22:08 Comment Link

    Sam, ka ne koha taha politikale koe teke mahino'i e ngaahi tikoi a e Fale Alea i hono teeki alea'i e patiseti ... kau mai Tonga kemou kaungaa lau nusipepa ta'e'ilo LAO mo Sam iooooo

    Report
  • Mark Hanson
    Mark Hanson Friday, 16 June 2017 17:47 Comment Link

    Mo'oni Lahi Mokofisi. Pea ko Piveni ena na'e ongona mai na'e toe totongi $9mano ke toe va'inga he data system 'ae potungaue ako, koe EMIS koaa pe koe ha, 'oku pule ai e pone 'e taha 'a 'akili ko Hepeti Solopani. Pea koe EMIS ena 'oku toe kole holo ha taha kene feinga'i he kuo toe puli a veni ia moe pa'anga kae tuku mai 'ene ki'i fokotu'uga veve.

    Report
  • Sione A. Mokofisi
    Sione A. Mokofisi Friday, 16 June 2017 15:57 Comment Link

    SAM...'Uhinga ma'ulalo 'a e fai fakatatau mo ivi 'o e fonua...Malavalava e maumau pa'anga 'a e PM mo 'ene kau pone kuo nau kaiha'a pea mo totongi noa'ia e fanga pone, langa e fu'u mala'e tapulu ki he toko 50 tapulu 'o Tonga, mei he pa'anga 'a e Puleanga; totongi $250,000 ki he $miliona 'o Piveni mo Siaosi Pohiva ke maumau'i e komipiuta 'a e Potungaue Ako; kaiha'a 'a Lavulavu mei he Pule'anga laka 'i he $miliona, etc., etc. Totonu ke fai e no-pa'anga mei muli ki he fakalakalaka 'o e fonua ke totongi 'aki 'a e fakamole 'i he kaiha'a mo e maumau 'a e fanga pone 'a e PM.

    Report
  • Mark Hanson
    Mark Hanson Friday, 16 June 2017 09:13 Comment Link

    Ko e me'a ena na'a ku 'uhinga ki ai Sam, 'omai pe 'e koe ho'o ngaahi fakakaukau faka'ofo'ofa 'o tuku mai pea mau 'oatu 'e mautolu mo 'emau fakakaukau. 'Oua toe ta holo mo kaunoa holo. Ko ena 'oku ke pehe ke lulu e kau fakafofonga fale alea, Faka'ofo'ofa, laka atu koe 'o lulu nautolu hei'ilo na'a ola lelei he koe fiha'i lulu ena moe 'ikai pe ke nau ongo. Toe faka'ofo'ofa ange hono feinga'i e hoosi ke afe mei he luo. Kou tui 'oku 'iai ha'o founga ki heni ke ako'i mai kia kimautolu. Kole atu keke 'ai ha ki'i workshop ke mau 'alu atu ki ai. 'Oku ke toe pehe kuo 'osi e taimi 'oe namu pipi moe ahi, faka'ofo'ofa mo ia, me'a fa'iteliha pe ia 'a'au pea ko ho'o totonu faka-konisitutone ia 'a'au na'e foaki atu 'e Tupou 1 keke fili pe teke fie namu ha. 'Oku 'iai e fu'u kakai tokolahi ia 'oku nau kei fie namu pipi moe ahi pe nautolu, pea ko 'enau totonu faka-konisitutone pe mo ai 'a nautolu 'o tatau pe mo ho'o totonu ke fili ho nanamu.
    Kae malo e fakamaama Sam pea te mau talitali atu kiha ola ho'o lulu 'e fai pea pehe foki kihe ki'i workshop ki hono afe'i e hoosi mei he luo. Pea ka ma'u leva e nanamu 'oku ke laiki ki ai pea vahevahe mai.
    Malo, fakamonu atu e ngaue 'oku teu fai.

    Report
  • sam
    sam Thursday, 15 June 2017 14:24 Comment Link

    Malo Ma mo Sea ngali pe kuo osi e kukukukuu he hau e tafuluu...ko etau ngaahi lukulukuu ke oua tetau taki halai ai ha taha kae lava ke fofoai mai ha mea oku lavenga monuu ai e tokotaha kotoa kae ikai ke toe tuumalie ange ai ha niihi kae toe tuutamaki ange ai ha niihi....koe mea ia oku fiemau ai ketau lulu hotau kau falealeaa kenau ngaue aki e atamai leleii kae ikai koe luo oku nau sio pe kiai kae lue pe kiaii....kuo osi e taimi e tee patoo moe namu pipi moe ahii...iloi e founga a e Siainaa kae ikai fie fai e founga a e Siainaa...a e atamai leleii moe fakapotopotoo. Kae ikai koe vilitaeunua ki he langilangii mo e mafaii, a e siokitaa moe lelei fakataautahaa....
    Ko e tangataa oku heka he hoosii kae ikai koe hoosii oku heka he tangataa.Oku sio e tangataa ki he luoo pea ngaue hono atamaii.Oku sio moe hoosii ki he luoo pea ka feinga e tangataa ke hifo e hoosii ki he luoo e ikai ke alu e hoosii ia kiai e afe ia kae to e tangataa ia ki he luoo.Koe mea ia oku tau fakaehiehi mei aii....teke ave hoosii ki he mohuku laumauiuii ka e ikai ke fie kai ia ai neongo ene ha muimuiaa moe ha fua he oku osi namu hoosi e mohuku ia ko iaa.....ngali oku pehee a e sipotii i hotau kii fonua ni a eni oku fai e kikivoi ke tau housii....

    Report
  • Mark Hanson
    Mark Hanson Wednesday, 14 June 2017 19:14 Comment Link

    Lau mu'a Sam 'eku post ke mahino kae tuku ho'o kaaimu'a mo ho'o 'ohonoa. 'Ai pe 'e koe ho'o lau, 'oua teke toe fiepoto mai koe ki he'emau post he 'oku 'ikai keke kau koe ai. Ko hai na'a ne fakanofo koe ke ke fakatonutonu e ngaahi posts he Nepituno? 'Omai pe 'e koe ho'o fakakaukau pea ngata ai.

    Report
  • Aisea Matiu
    Aisea Matiu Wednesday, 14 June 2017 19:00 Comment Link

    'Oku fokotu'u mai 'e Sam ke ngaue'aki tokua 'a e "kete" ko e me'afua 'ape ia ke fua'aki 'a e ngaue kotoa pe 'oku fai he fonua ka e TUKU 'a e me'afua 'oku fua'aki 'a e "me'a 'oku lelei mo mahu'inga taha" 'oku ma'u mei 'a e "lelei lahi taha" ma'ae kotoa 'o e kakai mo e fonua fakakatoa.

    'Oku hange hono ngaue'aki 'a e "kete" ko e me'afua ko ha me'a 'oku ne fakatupu 'a e fakapikopiko mo e fakafalala ka 'oku hanga hono ngaue'aki ko e me'afua 'a e "me'a 'oku lelei mo ma'uhinga taha" 'o fakatupu mo faka'ai'ai hono ngaue'i 'a e fihitu'u mo e faingata'a ko e hala ia ki he faingofua mo e fiefia tu'uloa mo tolonga.

    'Oku lahilahi mo fakalalahi hono ngaue'aki 'a e me'a ko e "kete" ko e me'afua ke fua'aki 'etau mo'ui ko e ngaue pango hono fakamafola hala 'e 'Akilisi mo e kau Temo ta'e'iai ha'anau 'ilo lahi ki he Temo mo poto lahi he Temo 'o hange ko e komeni mo'oni mo malie 'a Ngutuofuiva mo Tevita Toutai 'i 'olunga 'a ia ko e ma'u 'a e Temo pe Tau'ataina tokua he tokotokoto 'o mohemohe pe mo ta'engaue mo ta'efai ha me'a pea toki malanga hake pe 'o "kai" mo fakafonu 'a e "kete."

    'Oku pehe 'a e lahilahi sai ange ma'u pe 'a e ako 'a e kainga Ha'apai ko 'enau katekina 'a e fiekaia mo faimatekina hono tau'i ta'etuku 'a e faingata'a, mohemohepo mo e fakapikopiko 'o nau tu'u hake ki 'olunga 'o ngaue malohi ke fakaako'i 'enau fanau ka e fakafiefiemalie pea iku 'o fo'i mo hola 'a Tongatapu mo Vava'u ka e si'aki 'a e ako 'o fakahokohoko ai pe 'a e vale, fakapo'uli mo e ta'eako.

    'Oku 'i ai lau ki ai 'a e kau Siaina ka kole ika ha taha pea 'oua 'e 'oange ha'ane mata'iika he ko 'osi pe 'ene kai ko 'ene 'osi mo ka'anga ia 'o hokohoko atu 'ene kolekole mo e siokai ika ka ko e me'a mahu'inga mo totonu ke fai ke 'oange ha'ane mata'u mo ako'i ke ne 'ilo mo poto he taumata'u ke kei hokohoko mo tolonga ma'u pe 'ene kaiika ko e hala ia ki he faingofua, fiefia mo e tau'ataina.

    'Oku 'uhinga mai 'a Sam ke 'oange pe ha'ane mata'iika ke fei mo fakafonu hono "kete" ka e hokohoko atu pe 'e kolekole mo e siokai mata'iika 'o kai pe ke 'osi mo tokotokoto mo fakapikopiko ka e 'ikai ke tu'u 'o fai ha nague ma'ae lelei fakalukufua 'a e fonua!

    Report
  • sam
    sam Tuesday, 13 June 2017 16:16 Comment Link

    Masii Mark to atu hoo lauu ka koe pangoo oku ikai ke mooni he nae ikai ke langa tae paanga a Haamoa mo Fisi pe fe fua.Nae pea nae iai pe enau kukukuku pea ne nau moui kinautolu o hangee ha loo.Koe mea ia ne nau lava aii he ne nau tokonaki kinautolu mei mua pea nau langa langa lelei o au ki he taimi ne nau pole ai ke nau host kuo nau maau.
    Ko PNG ena ne pehee koe fonua o e mineral resource ne nau pole kenau langa'i hake pe kae pangoo ne osi enau kii poulu paanga pea osi moe sipotii kae lolotonga tuu tae osi atu enau uu stadium ne teuteu ki he sipotii.Koe taha ena oku tuu pe honau fuu kolomuaa - Port Moresby.Ka oku ikai keke tui kiaii pea ke kii google pe o sio tonu kiai.
    Kou tui mahalo koe mea ia ketau kamata mei aii koe langalanga lelei hake aki e mea tetau malavaa pea mo tau teuteui etau fanau local kenau mateuteu mo oange haanau kii seniti oku leleii ka tau sio ki he mapuna ki olunga e taleniti etau fanauu.
    Koe ha oku omi ai pe kau papalangii ia o sio pea nau fili e fanau local o ave kinautolu ki muli o toe fuu lelei ange ai honau talenitii.Koe mea oku muomuaa koe teuteui e tokotaha sipotii ke mateuteu ki he taimi oku hu atu ai ki he malae o e fetaulaki a e kau Gladiators...koe malae ia oku mou feinga ki aii ka oku teeki ketau mateuteu kitautolu kiaii.
    Kataki koe mea e taha oua mua e omai e mea koe noo ke teke mua maii he nae toki to folofola mai e Tama Tui ketau lulu hotau kau falealeaa ke ngaue honau konisenisi mouii kae ikai ke ngaue honau konisenisi matee...a eni ia e osi e tau fakapaanga oku teeki kenau talanoa nautolu kiai kanau mole taimi nautolu he fakafekiki he sipoti moe mea noaia kae ikai kenau fai e mea oku muomuaa kenau ngaue fakataha o ngauei e mea e 3 ne fakamamafa ai e too folofola e Tama Tui.Koe mea ia oku ui e au koe lea ngataa.
    Kapau koe Sipotii koe moui leleii pea mou kataki o fakaekeeke atu ki Lapaha kuo angaofa honau nopelee o oange e kelekele ke fai ai e vainga moui leleii.Koe kamata ia oku fai mei he vainga he musiee o faai hake ai ka oku ikai ke fiemau ha stadium ia kae lava.
    Omai e paanga langa stadium ia ke fakalelei aki e vahenga e kau ngauee kae lava ke hiki e tuunga e moui ki olunga he oku tau ngahaha he NCD moe ha fua ka koe toe aii ke fefeei koe mea pe ia oku malava he kii vahee ke kumii pea langa vaku moe fai hiaa ki olungaa...koe langa fakakaukau pe...

    Report
  • Vavau Lahi
    Vavau Lahi Tuesday, 13 June 2017 09:36 Comment Link

    'Oua 'e Fiu, 'oku 'aonga lahi ange 'emau me'a 'oku fai, kau inu kava, 'i ho'o fakaveve 'oku fai.

    Report
  • Vavau Lahi
    Vavau Lahi Tuesday, 13 June 2017 09:32 Comment Link

    Ko e pule'anga ko eni 'oku fe'unga pe hona poto mo e hiko veve mo e tafitafi hala he hala faka'ofo'ofa ko ena na'e ngaahi he ngaue 'a e ongo pule'anga kimu'a. Hili ia ko e PM eni na'a ne fakaanga'i lahi e no mei Siaina. 'Oku nau ilifia kinautolu hono fai ha ngaue ma'ae kakai ko 'enau me'a pe 'oku fai ko e veteki, holoki, laiki. Kuo ta'e'aonga e ako hono veteki pea 'ikai lava fakama'opo'opo, laiki atu 'a Popua, ta'ofi eni e sipoti pea kuo taimi ke tau ta'ofi 'enau me'a 'oku fai he 'oku pule fakaaoao pe 'a 'Akilisi ia.

    Report

Leave a comment

Make sure you enter all the required information, indicated by an asterisk (*). HTML code is not allowed.

back to top