Menu
cache/resized/7a303faa48902efd848c7494b9385c2b.jpg

RED

Rapid Engineering Diagnostic

Specialize in:

...
Latest News

"Takihala’i ‘Etita mo e Taimi-‘o-Tonga kakai fekau’aki mo e tukuhau fetongi pa’anga" – Sekelitali Seniale, TASANOC Featured

Sekelitali Seniale TASANOC, Takitoa Taumoepeau Sekelitali Seniale TASANOC, Takitoa Taumoepeau

MEDIA RELEASE

Takihala’i ‘e he ‘Etita mo e Taimi-‘o-Tonga ‘a e kakai fekau’aki mo e tukuhau fetongi pa’anga – Sekelitali Seniale, TASANOC

‘Oku ou fai atu ‘a e tali ni ‘i hoku fatongia ko e Sekelitali Seniale ‘o e TASANOC he ko e sino ia na’e foaki mai ki ai ‘a e totonu ke ne fakahoko (right to host) ‘a e Sipoti hono XVI ‘a e Pasifiki he 2019 ‘i Tonga ni. Pea ‘oku ou fakame’apango’ia ‘i he fakamatala ta’emo’oni mo takihala’i ‘e he ‘Etita (Kalafi Moala) ‘a e kakai ‘o e fonua (‘i he pepa Taimi-‘o-Tonga, Vol.27, Fika 19, Tu’apulelulu 19 Me, 2016).

(1)    ‘ULUAKI ‘O E TAKIHALA’I: ‘Oku ‘ikai to’o ‘a e tukuhau ko eni ko e vaeua seniti (1/2 seniti) ‘i he pa’anga ‘e 1 mei he kakai.

‘Oku to’o eni mei he he ngaahi Pangike mo e ngaahi Kautaha Talafi/Fakafetongi pa’anga mei he faikehekehe ‘o ‘enau fakatau mai mo e fakatau atu (fefakatau’aki) ‘o e pa’anga muli (ko e tu’u ia ‘a e fo’i Lao ko eni).

Ko e Fakataataa eni: Fakatau mai ‘e he Pangike pe Kautaha Talafi Pa’anga ‘a e tola ‘e 1 Nu’u Sila (NZD1) ki he pa’anga Tonga ‘aki ‘a e T$1.47, pea ne fakatau atu leva ki he kau ‘ave pa’anga ki muli ‘a e tola ‘e 1 Nu’u Sila ki he pa’anga Tonga ‘e T$1.55 (BSP published rates, 19 May). Ko e faikehekehe ‘i he fefakatau’aki ko ‘eni ko e seniti ‘e 8 ki he tola Nu’u Sila ‘e 1, ‘a ia ko e “lahi taha” ‘oku seti mai faka’aho mei he Pangike Pule. ‘Oku seniti ‘e 9 ‘i he tola ‘e 1 ‘Aositelelia (AUD1) pea seniti ‘e 11 ‘i he tola ‘e 1 ‘Amelika (USD1).

Ko e Tukuhau ko ‘eni ‘o e vaeua seniti (1/2 seniti) ‘oku to’o ia mei he seniti ko ‘eni ‘e 8, 9 mo e 11 kuo u lave ki ai ‘i ‘olunga, ‘a ia ‘oku ui fakapapalangi ko e “Spread between Buying and Selling of Foreign Exchange”.  ‘E lava p eke holo hifo eni ‘I he anga ‘o e fe’au’auhi ‘a e ngaahi Pangike ‘i he pisinisi lelei ko eni.
‘OKU ‘IKAI TO’O IA MEI HE KATO ‘O E MASIVA HANGE KO E LAU ‘A E ‘ETITA!

(2)    UA ‘O E TAKIHALA’I: Na’e pehee ‘e he ‘Etita – “Ko e $100 kotoa ‘oku ma’u mai mei muli ‘oku totongi ai ‘a e $5 ki he Tukuhau ko eni…pe ko e $25 ‘i he $500 kotoa pe ‘oku ma’u mai mei muli…”

‘Oku ‘ikai ko ha tama fika au, ka ‘oku te lava pe mei he’ete ako fika he Lautohi Pule’anga ‘o tala ‘oku ‘i ai ‘a e fehalaaki ‘aupito ‘i he faifika ‘a e ‘Etita. “Ko e vaeua seniti ‘i he $100 ‘oku fe’unga pe mo e SENITI ‘E 50 ($0.50s), pea ko e vaeua seniti he $500 ‘oku fe’unga pe mo e $2.50”. KO HONO FAKALEA ‘E TAHA: OKU FAKALAHI ‘E HE ‘ETITA IA ‘A E TUKUHAU TOTONU ‘AKI ‘A E PESETI ‘E TAHAAFE (1000%).

(3)    TOLU ‘O E TAKIHALA’I:  Na’e to e pehee ‘e he ‘Etita ‘e to’o ‘e he Tulkuhau ko eni ‘a e $865,000 he mahina kotoa he pa’anga ‘oku li mai mei muli (fakatatau ki he Fakamatala ‘a e Pangike Pule ‘oku ‘i he $17.3 miliona. Ko e Tukuhau totonu leva ‘e to’o mei he $17.3 miliona ko e $86,500”, ‘a ia kuo ne fakalahi’aki ‘a e $778,500.

PEA KO E TOENGA ‘O E NGAAHI FIKA ‘A E ‘ETITA…40 MILIONA MO E 80 MILIONA – MOU KATAKI ‘O FAKATOKANGA’I ANGE ‘OKU HALA PEA ‘IKAI KE MO’ONI.

Koe’uhi ke tau to e vakai ange ki he takihala’i lahi mo e fakatupu taaufehi’a kuo fai ‘ehe ‘Etita ‘o e Taimi, tau ki’i vakai ange pe ko hai te ne totongi ‘a e lahi ‘o e Tukuhau ko ‘eni kapau na’e to’o mei he Kakai hono kotoa.

‘Ikai koaa ko kinautolu koee ‘oku lahi ‘enau pa’anga, ‘enau folau, ‘enau fefakatau’aki, ‘enau totongi mo’ua ki muli (kau heni ‘a e Taimi-‘o-Tonga). Ko e fo’I mo’oni eni ia ‘oku ‘ikai ala toe alea’I (simple logic), pea to e kau mai ki ai mo e kau folau ‘eve’eva mai ki hotau ki’i fonua ni.

Kaekehe, ‘Oku fefe fau hotau masiva ke ‘ikai ai ke tau loto ke to’o ha ki’I seniti ‘e 50 mei he’ete $100 ke tokoni ki hono langa hake ‘o e ngaahi mala’e sipoti telia ‘a e hako tupu ‘o e fonua?
‘Oku ou faka’amu ange ke tau sio loloa mo to e falahi ange. Ko e langa mo e fakalelei’i ‘o e mala’e Teufaiva ‘oku fakafuofua ki he T$25 miliona, pea ‘i he Tukuhau ko eni kuo fokotu’u atu, ‘e ala ma’u ai ha $5 miliona ki he ta’u…’a ia ko e $20 miliona ia he ta’u ‘e 4 ka hoko mai – pea lava ai mo hotau mala’e va’inga fakafonua – pea lave monuu ai ‘etau fanau ako, fanau va’inga mo e kakai ‘o e fonua – ‘i he fakamalohisino ki he sipoti mo e mo’ui lelei foki.

‘I he sipoti faka-Kolisi na’e toki fai ‘i Teufaiva he mahina kuo maliu atu, ko e me’a fakamafana ko ‘ete vakai atu ki he tefua mo sipoti ai ‘a e hako tupu ‘o e fonua – ‘ikai ha to e lau masiva pe ma’u me’a, vave mo tuai, ivi si’i mo ivi lahi – ka nau hiva mavava mo haleluiaa he feohi’anga fakafiefia ni. Pea kuo taimi pe ke to e langa mo fakalelei’i fo’ou ‘a Teufaiva ia. Ka ‘oku tau fakafeta’i ki he langi mama’o mo e maa’imoa langa fonua ‘a e Palesiteni ‘o e TASANOC (‘o e ‘aho koia), Ta’ahine Pilinisesi Salote Pilolevu mo ‘ene Komiti Ngaue ki he Sipoti Si’I ‘a e Pasifiki he 1989.

Ko e hili eni ‘a e ta’u ‘e 27 mei ai pea ko e Sipoti Si’i pe ia (Mini Games).

KA KO E FAINGAMALIE ENI KIATE KITAUA TONGA KE TA LANGA MO TUKU HA KOLOA MA’AE HAKO TUPU ‘O E FONUA ‘I HE TA’U ‘E 50 KA HOKO MAI ‘I HE FAINGAMALIE ‘O E FE’AUHI SIPOTI LAHI KO ‘ENI KUO FOAKI MAI MA’A TONGA KI HE 2019.

KO E FE HOTAU TANGATA’I FONUA? KO E FE ‘A E TONGA MO’UNGA KI HE LOTO? KO E FE ‘A E MATE MA’A TONGA? ‘OKU TAU LAUKAU MO POLEPOLE HE’ETAU FANAU TONGA KUO NAU TU’U MO’UNGA HE MALA’E SIPOTI ‘I MAMANI LAHI, PEA KO HONAU TOKOLAHI NA’E KAMATA ATU PE MEI HE TOKAKOVI ‘O E FUNGA MANAMO’UI KAE’UMAA ‘A E FEFEKA ‘O TEUFAIVA! ‘ISA, ‘A E LALO MANGO ‘I ‘UTUNGAKE ‘O E FUOFUA METALI MEI HE SIPOTI ‘OLIMIPIKI MEI HE NGAAHI ‘OTUMOTU PASIFIKI, KO E KAI IA ‘A E LOLO-‘A-HALAEVALU HE 1996!

KO TONGA PE HE TUKUI MOTU IIKI HOTAU POTU TAHI NI KUO NE TA ‘A E ‘ULUAFI…MAHALO PE KI FISI HE ‘AKAPULU TOKO 7 ‘I RIO? KA KO E TALANOA LOLOA IA!

Takitoa Taumoepeau
SEKELITALI SENIALE
TASANOC

4 comments

  • Vili
    Vili Friday, 27 May 2016 17:04 Comment Link

    Koe pa'anga lahi faufaua 'oku fiema'u ke fai 'aki e ngaue ni, 'ikai toe fehu'ia ia. Ka koe faingamalie ia kiate kiatutolu ke tau tu'u hake ki he fatongia ke fua. Koe LELEI LAHI fau 'e ma'u mei hono fai mai e Sipotii ki Tonga ni.

    'Oku lahi 'a 'etau sio pe ki ha ma'u mai ha pa'anga. Ka 'oku 'ikai ke tau sio atu ki he 'uuni lelei mahu'inga fau 'e ma'u 'e Tonga ni 'i hono fai mai e Sipoti ki Tonga ni:

    i) Taukei ki hono fokotu'utu'u, fakalele, pule'i ha ngaue pe kaatoanga fakamamani lahi. 'Oku tau folau atu ki he ngaahi fonua muli 'o fakakaungatamaki he ngaahi kaatoanga lalahi ai ka 'oku 'ikai ke tau mahino'i e lahi e ngaue ne fai ki hono fakahoko e kaatoanga koia.

    Kuo taimi ke tau tu'u atu 'o to'o e pole ko 'eni ke fakamo'oni'i 'i mamani 'e lava 'e he Tonga 'o fai e fatongia koia.

    Koe faingamalie 'eni ke tesi'i ai e tu'unga fe'unga mo taau 'o 'etau ngaahi ngaue'anga moe me'angaue lolotonga (infrastructure)- hange koe ngaahi hala pule'anga, fefeononga'aki, fefolau'aki vakapuna/tahi, tekinolosia fetu'utaki (Internet, telephone, mobile, etc), Ma'u'anga ivi ('uhila. solar, wind).

    'Oku ou manatu ki hono fai mai e fakataha e USP Council ki Tonga ni he 2012 - 'ae kiu e ngaahi me'alele he pongipongi kae faka'ataa e fanga fu'u pasi mei he Hotel Scenic ke nau a'u mai ki he Fa'enilua Convention Centre 'i Nuku'alofa. Neongo e palopalema ka koe ako lahi ki he 'etau founga ngaue kehekehe - mei he talitali kakai, ki he faka'uli, moe ma'a 'ae me'alele moe ngaahi hala foki.

    Koe USP Council koe ki'i fakataha si'isi'i ia, koe Pacific Games 2019 koe lahi taha ia ha fakataha fakamamani lahi ke fai mai ki Tonga ni. 'E toe lahi ange e faingamalie ako heni - ke lelei

    'Oku pau 'aupito e makape ki 'olunga e lelei e Siopti he fonua ni tu'unga 'i hono fai mai e Sipoti ki Tonga ni. Koe ngaahi sporting facilities (Stadiums. courts, fields, pools, etc. moe me'angaue 'e toe lelei ange. 'E ope atu e lelei ki he mo'ui faka-e-sino ha toe lahi ange e fakamalohisino moe kai palanisi.

    'Ikai 'uhinga ketau tu'u hake tautolu 'o feinga ke laka 'i FIsi, PNG, New Caledonia etc. Tau fai pe hotau lelei 'aki e me'a 'oku tau ma'u. Koe me'a mahu'inga koe fatongia ke fai - have a "can do attitude".

    Report
  • Oua e Fiu
    Oua e Fiu Thursday, 26 May 2016 19:39 Comment Link

    Malo mu'a 'ae kau mai he fkma'ala'ala 'ae Tax fo'ou 'e 'amanaki ke hilifaki kihe ng Bank pea pehee kihe ng Kautaha Talafi Pa'anga 'oku nau fkhoko 'ae ngaue ni. Pea kuo ou tui fkpapau koe fatongia ia 'ae Pule'anga ke fkhoko 'ae ng femahino'aki ko'eni.
    Koe me'a 'oku mau 'amanaki iai keke 'asi mai mo ha talanoa mahino, pe 'oku fefe 'a 'etau teuteu ke tau kau atu kihe Sipoti Olimipiki Rio 'I Okatopa.......Koe ha 'ae Tu'unga 'oku tau 'iai he Taimi ni? fktaha moe Demand ke flkakato 'ange 'ae fkmatala Pa'anga mei he Komiti Olimipiki 'a TOnga ni ?????.
    Fai mai ha Talanoa mahino ? na'a 'iku Launoa 'ae ng teuteu 'oku fkhoko he ng Komiti Sipoti Kehe ????

    Report
  • Fahina
    Fahina Tuesday, 24 May 2016 19:18 Comment Link

    Ke mou 'alu kimoutolu 'o fakaafe'i e Sipoti pea mou toki ha'u ki he kakai 'o fakalau mai e ha moe ha.. ta ne ikai ha pa'anga ke fai'aki e ngaue kae ikai ke consult e kakai kimu'a pea toki fai e kole ke fai mai e sipoti... oku malie ko ho'o fika 'ene holo ki he seniti e 50..ko ho'o toe fika 'au ia mei fe koe 1/2 a cent liunga 100 oku pa'anga 'e 5..
    OKu mou o kimoutolu 'o vahe lahi kae fua 'ehe kakai e nunu'a oe fieha moe kumi ha'amou masiva he Sipoti.. koe toki mole 'eni ka lahilahi..kapau na'e 'ikai kemou lava o tauhi a Teufaiva he ngaahi ta'u ko'eni pea e toe fefe ai ha venue temou langa..

    Report
  • Ngalufoou Mahe
    Ngalufoou Mahe Monday, 23 May 2016 23:09 Comment Link

    'Ange'ange ia 'ia moutolu komiti a Sevele, fai mo mou hu ki tu'a kae tuku atu ka Akilisi ke ne fakalele komiti na ko ha me'a ia ke sii hiki vave atu mei mamani he vili ta'e'unua. Ko ene vili mai pe ki ha me'a tuku atu fai mo a'u ia kiai.

    Report

Leave a comment

Make sure you enter all the required information, indicated by an asterisk (*). HTML code is not allowed.

back to top