Menu
cache/resized/7a303faa48902efd848c7494b9385c2b.jpg

RED

Rapid Engineering Diagnostic

Specialize in:

...

Kātoanga Fe’auhi Faiva Lea ‘a e Fānau Univēsiti He Uike Lea Tonga Featured

Mei hema ki mata‘u – ‘Otu mu‘a: Melaia Māhina, Seini Fakafehi Nofo-‘i-Lelenga Lātū, Rowen Kavaliku; ‘Otu mui: Fetongikava Dr Viliami Uasikē Lātū, Faifekau Mele Suipi Lātū, Shailen Seram, Palōfesa Hūfanga Dr ‘Ōkusitino Māhina, Tu‘ifonualava Kaivelata, ‘Īsoa Kavakimotu. Mei hema ki mata‘u – ‘Otu mu‘a: Melaia Māhina, Seini Fakafehi Nofo-‘i-Lelenga Lātū, Rowen Kavaliku; ‘Otu mui: Fetongikava Dr Viliami Uasikē Lātū, Faifekau Mele Suipi Lātū, Shailen Seram, Palōfesa Hūfanga Dr ‘Ōkusitino Māhina, Tu‘ifonualava Kaivelata, ‘Īsoa Kavakimotu.

'Aokalani, 18 Sepitema 2015. Na ‘e toki kātoanga‘i tōmui ‘e he Kautaha Fanauako ‘Univēsiti Tonga ko e TAUA (Tongan Association of University Students) ‘a e ‘Univēsiti ‘o ‘Aokalani (University of Auckland) mo e ‘Univēsiti AUT (Auckland University of Technology) ‘i ‘Aokalani Nu‘usila ko e konga hono fakamanatu ‘o e Uike Lea Tonga he pō Pulelulu ‘aho 16 ‘o Sepitema, 2015.

Na‘e fakahoko ‘eni he Senitā Me‘afakafonua ‘a e Fānauako Moana Pasifiki ko e O Lagi Atea Moana Cultural Space he ‘Univēsiti ‘o ‘Aokalani. Na‘e fakahingoa ‘e Palōfesa Hūfanga Dr ‘Ōkusitino Māhina mo Palōfesa Malama Meleisea (‘a ia na ‘e Talēkita he Senitā Ako ki he Pasifiki) ko e na‘una‘u ki hono fakataumu‘a ‘o e ako ki he langi taumama‘o mo e moana loloto.

Rowena Kavaliki lolotonga 'ene Lea

Na‘e fakamaau mo sivi ‘a e ngaahi faiva lea ‘e Palōfesa Hūfanga, Faifekau Mele Suipi Lātū mo Fetongikava Dr Viliami Uasikē Lātū. Na‘e fakatou ako foki ‘a Palōfesa Hūfanga mo Dr Fetongikava (saienisi politikale) he ‘Univēsiti ‘o ‘Aokalani, ‘a ia na‘e to e fakatou faiako ai ‘a Palōfesa Hūfanga he ‘aati mo e ‘ikonōmika fakapolitikale ‘a e Moana Pasifiki mo Faifekau Lātū he lea Tonga.

Na‘e fokotu‘u ‘a e ngaahi kaveinga lea ‘o makatu‘unga he kaveinga lahi ‘o e Uike lea Tonga ko e “Fakakoloa‘aki ‘a ‘Aotealoa ‘a e Ngaahi ‘Aati ‘a Tonga,”  ‘a ia ‘oku vahetolu lalahi ki he faiva, tufunga mo e nimamea‘a. Na‘e kau ai ‘a e mā‘uhinga ‘o e faiva fakaTonga, kātoanga faiva ‘a e ngaahi ako (Polyfest) ‘i Nu‘usila mo e kehekehe ‘a e lea fakapunake mo e lea faka‘aho.

Ko ‘Ēseta Tafea mo Kolotita Tafea lotolotonga ‘ena tau‘olunga mo Shailen Seram (ko e matāpule ‘Initia) lotolotonga ‘ene tulāfale.

Na‘e fakaava‘aki ‘a e polokalama ‘a e lotu ‘a Faifekau Lātū (mo e lotu tuku ‘e Dr Fetongikava) pea hoko atu ki he faiva tāfangufangu ‘a Palōfesa Hūfanga mo Tu‘ifonualava Kaivelata. Na‘e hoko leva ki he ngaahi lea mo e fakame‘ite ‘a e fanauako he malōlō, ‘a ia na‘e kau ai ‘a e faiva tau‘olunga (‘a ia na ‘e tupu mei he tau ‘alunga fakaHa‘amoa) ‘a ‘Ēseta Tafea mo Kolotita Tafea.

Na‘e fai leva ‘a e fakama‘opo‘opo ‘e he kau fakamaau/faisivi lea fakataha mo ‘enau fale‘i. Na‘e kau ai hono fakamamafa‘i ‘a e fenāpasi ‘a e fonua (cutlture), tala/lea (language) mo e ‘ilo (knowledge) mo e (poto) ‘oku fa‘oaki he fonua mo fetu‘utaki he tala/lea, kehekehe ‘a e faiva, tufunga mo e nimamea‘a mo e fakatoulea, ‘o kau ai ‘a e lea Tonga mo e lea ‘Ingilisi.

Na‘e fokotu‘utu‘u ‘a e polokalama lea ‘e he kōmiti ‘a e TAUA, ‘a ia ko Seini Fatafehi Nofo-‘i-Lelenga Lātū (Palesiteni), ‘Īsoa Kavakimotu (Tokoni Palesiteni), Rowen Kavaliku (Sekelitali), Shailen Seram (Tauhipa‘anga ko e matāpule ‘Initia), Kesaia Wolfgramm (‘Ōfisa Me‘afakafonua), Dean Vete (‘Ōfisa Sīpoti) mo Melaia Māhina (‘Ōfisa Me‘afakafānauako Tonga).

Leave a comment

Make sure you enter all the required information, indicated by an asterisk (*). HTML code is not allowed.

back to top