Notice
  • One of the files that is needed for the correct operation of the System - CW Gears plugin appears to be missing! Please install a fresh copy of the latest version to fix this issue.

Report comment

'Oku ou fakamalo atu Mokofisi he fehu'i lelei lahi hono fiema'u ke toe fakamaama mo fakamahino 'ae tanaki moe kole 'a Nakulukilangi kihe 'fifili' fakalukufua na'e fai he va/ vaha'a 'oe 'aati moe saienisi mo fakapatonu he va/ vaha'a 'oe fika fakaheliaki/ faka'aati (fakapunake/ fakafonua/ fakasosiale) moe fika fakafika/ fakasaienisi (fakanatula/ fakaako/ fakafilosofia).

('Oku mo'oni heni 'ae lea malie mo loloto 'ae filososefa 'iloa koia ko John Anderson 'oku ofi he pehe, "Education (and science) is concerned primarily with things as they positively are, in themselves, and not their subjective imaginings as we would like them to be," that is, knowledge investigation taking the lead or preceding over knowledge application)

'Oku toki ma'uhingamalie kiate au ta koa na'e 'osi tafihi 'etau fanga kui 'ae 'hala' tatau, 'o hange ko 'enau fokotu'utu'u 'fakasaienisi' koia 'ae ta moe va koe kuohili (past; that which has passed) moe lotolotonga (present; that which is here-and-now) moe kaha'u (future; that which is yet-to-come) mo fokotu'utu'u 'fakaheliaki' 'ae ta moe va koe kuonga-mu'a (past; age-in-the-front) moe kuonga-loto (present; age-in-the-middle) moe kuonga-mui (future; age-in-the-back).

'Oku 'uhinga 'fakaheliaki' 'eni 'o pehe, "'Oku tau 'alu ki-mu'a kihe kuohili mo toe 'alu ki-mui kihe kaha'u fakatouloua he lotolotonga, 'aia 'oku fai ai hono fakafenapasi 'ae fepakipaki he va/ vaha'a 'oe kuohili moe kaha'u" -- kae toe 'uhinga 'fakasaienisi' leva 'o pehe, "'Oku 'ave 'ae kuohili kuo 'osi hoko mo mohu he 'ilo moe poto 'o tuku-'i-mu'a koe tuhulu he lotolotonga pea 'omi leva 'ae kaha'u 'oku te'eki hoko 'o tuku-'i-mui mo huluhulu'aki 'ae kuohili kuo 'osi hoko mo fonu he 'ilo moe poto, fakatouloua he lotolotonga, 'o fakafenapasi ai 'ae fepakipaki he va/ vaha'a 'oe kuohili moe kaha'u.

'Oku 'uhinga 'ae "fakafenapasi 'oe fepakipaki he va/ vaha'a 'oe kuohili/ kuonga-mu'a (past) moe kaha'u/ kuonga-mui (future) he lotolotonga/ kuonga-loto (present) kihe faka'ape (hypothesis) moe fifili (theory) he funga hono ngaue'aki 'ae me'angaue (tool) koe matamata, ngalingali, hangehange, mahamahalo, ofiofi, fakafuofua moe ha fua (probability) 'o taumu'a ke ma'u 'ae "tatau," "potupotutatau," moe "faka'ofo'ofa/malie" he "'aati" moe "tatau", "potupotutatau," moe "mo'oni" he saienisi.

('Oku makatu'unga heni hono taku 'o 'Aisea he lotu mo Lo'au he fonua koe ongo "mata loloa," 'aia 'oku 'uhinga na'a na lava 'o tala he lotolotonga 'ae me'a 'e hoko he kaha'u moe mama'o, 'o 'uhinga ko 'ena mohu mo fonu he 'ilo moe poto he kuohili moe mama'o. 'Oku 'asi 'eni he ongo kohi/laini 'oe kuou/ veesi malie mo loloto maa'imoa ta'anga hiva lakalaka koe "Sangone" 'ae Ta'ahine ko Kuini Salote, koe "'E Ula-mo-Leka poto 'ihe lau, Ho'o tala 'ae vaha mama'o," 'o 'uhinga ko Ula-mo-Leka koe punake moe toutai lahi mo 'iloa.)